Tervishoid -pikaajaline investeering või kulu ?
–
Päris mitmed poliitikud arvavad mõnda asja a la:
1. tervishoidu läheb liigselt riig raha
2. tervishoius peaks olema rohkem eraettevõtlust, tavaline majandusharu ju
3. inimese omaosalus peaks tõusma
Need kõik on valed mõtted.
1. tervishoidu läheb liigselt riig raha
2. tervishoius peaks olema rohkem eraettevõtlust, tavaline majandusharu ju
3. inimese omaosalus peaks tõusma
Need kõik on valed mõtted.
Nii ütlengi.
Armastame end võrrelda Euroopa riikidega. Kui on kehvasti, siis leiame kohe vabanduse, et kui võrrelda 20 aastat tagasi või hoopiski Venemaaga, siis on super-ülihästi. Mina ütleks lihtsal - loll, kes vabandust ei leia.
Päriselt on asi hoopis selline:
1. tervishoidu paneb riik vähem raha kui enamuses Euroopa riikides
Kuidas siis üldse hakkama saame? Sest oskame pisut paremini raha lugeda ning meie tervishoiutöötajad on oluliselt riigimeelsemad ning kannatlikumad kui mujal Euoopas
2. tervishoid on tulu teenimiseks investeerides inimestesse! Ainult inimesed saavad tekitada tulu juurde
Pole inimest, siis pole ka riiki. Pole tervet inimest, siis pole ka töötajaid ning keegi ei teeni riiki ja siis polegi ühtki majandusharu. Isegi õppimiseks ja seejärel millegi tegemiseks on vaja inimesi. Mida tervemad inimesed on, seda rohkem nad jõuavad nii õppida kui midagi ka teha, korda saata sh majandust turgutada läbi oma tegevuse
3. omaosalus on meil niigi suur kui võrdleme teiste riikidega.
OmaVASTUTUS peaks tõusma ehk me ei saa lõpmatuseni raha laduda sinna kus inimene ise meile poole peale vastu ei tule. Inimene aga ei tea mida ta peaks tegema kui keegi teda ei õpeta selliselt. Meil on puudu tervise hoidmise õpetamisest koolis, tervise edendamise õpetamisest ülikoolis ja haiguste ennetamisest elukoolis.
Erakapital tervishoius - oleks tore asi kui tõesti toimiks paralleelselt nn riigisüsteemiga. Tegelikult ju ei toimi. Toimib hoopiski riigisüsteemi arvelt ehk tänane süsteem lihtsalt tõmbab "riiklikust" süsteemist inimesi ära. Pakkudes inimestele paremaid töötingimusi sh palka, töökeskkonda, -õhkkonda. Ühtlasi toob see kaasa tervishoiutöötaja ületöötamise. Riiklikult tervishoiu rahastamissüsteem on oma aja niivõrd ära elanud, et ei motiveeri enam kedagi ega kuidagi.
Parim indikaator on pandeemia järgne tervishoiusüsteem, kus patsiendid keeldusid ennast ravida laskmast ehk lükkasid plaanilist ravi edasi. Kui palju neil seda planeeritud medistiinilist sekkumist üldse siis vaja oli või on? töökeskkonna riskihindamisel on siiani jäänud tähelepanuta palju emotsionaalseid ja töökeskkonna faktoreid, mis kodukontoris olid ehk teistsugused. Ehk hoopiski uuendatud töökultuur aitaks vähendada stressi, infaktide ja insultide arvu? Ehk peaks alustama tervishoiusüsteemi enda inimestest?
Tänases olukorras vajab tervishoid investeeringuid, julgeid, kiireid ja uusi otsuseid rahastamise ümberkorraldamisel, pikajalise mõjuga otsuseid ning tugevad uusi IT lahendusi kogu tervishoiumeeskonna tegevuse toetamiseks. Inimeste hoidmist süsteemis, kes tahavad seda tööd jätkuvalt teha.
Armastame end võrrelda Euroopa riikidega. Kui on kehvasti, siis leiame kohe vabanduse, et kui võrrelda 20 aastat tagasi või hoopiski Venemaaga, siis on super-ülihästi. Mina ütleks lihtsal - loll, kes vabandust ei leia.
Päriselt on asi hoopis selline:
1. tervishoidu paneb riik vähem raha kui enamuses Euroopa riikides
Kuidas siis üldse hakkama saame? Sest oskame pisut paremini raha lugeda ning meie tervishoiutöötajad on oluliselt riigimeelsemad ning kannatlikumad kui mujal Euoopas
2. tervishoid on tulu teenimiseks investeerides inimestesse! Ainult inimesed saavad tekitada tulu juurde
Pole inimest, siis pole ka riiki. Pole tervet inimest, siis pole ka töötajaid ning keegi ei teeni riiki ja siis polegi ühtki majandusharu. Isegi õppimiseks ja seejärel millegi tegemiseks on vaja inimesi. Mida tervemad inimesed on, seda rohkem nad jõuavad nii õppida kui midagi ka teha, korda saata sh majandust turgutada läbi oma tegevuse
3. omaosalus on meil niigi suur kui võrdleme teiste riikidega.
OmaVASTUTUS peaks tõusma ehk me ei saa lõpmatuseni raha laduda sinna kus inimene ise meile poole peale vastu ei tule. Inimene aga ei tea mida ta peaks tegema kui keegi teda ei õpeta selliselt. Meil on puudu tervise hoidmise õpetamisest koolis, tervise edendamise õpetamisest ülikoolis ja haiguste ennetamisest elukoolis.
Erakapital tervishoius - oleks tore asi kui tõesti toimiks paralleelselt nn riigisüsteemiga. Tegelikult ju ei toimi. Toimib hoopiski riigisüsteemi arvelt ehk tänane süsteem lihtsalt tõmbab "riiklikust" süsteemist inimesi ära. Pakkudes inimestele paremaid töötingimusi sh palka, töökeskkonda, -õhkkonda. Ühtlasi toob see kaasa tervishoiutöötaja ületöötamise. Riiklikult tervishoiu rahastamissüsteem on oma aja niivõrd ära elanud, et ei motiveeri enam kedagi ega kuidagi.
Parim indikaator on pandeemia järgne tervishoiusüsteem, kus patsiendid keeldusid ennast ravida laskmast ehk lükkasid plaanilist ravi edasi. Kui palju neil seda planeeritud medistiinilist sekkumist üldse siis vaja oli või on? töökeskkonna riskihindamisel on siiani jäänud tähelepanuta palju emotsionaalseid ja töökeskkonna faktoreid, mis kodukontoris olid ehk teistsugused. Ehk hoopiski uuendatud töökultuur aitaks vähendada stressi, infaktide ja insultide arvu? Ehk peaks alustama tervishoiusüsteemi enda inimestest?
Tänases olukorras vajab tervishoid investeeringuid, julgeid, kiireid ja uusi otsuseid rahastamise ümberkorraldamisel, pikajalise mõjuga otsuseid ning tugevad uusi IT lahendusi kogu tervishoiumeeskonna tegevuse toetamiseks. Inimeste hoidmist süsteemis, kes tahavad seda tööd jätkuvalt teha.
Aidake aitajaid!
Lisa kommentaar
Kommentaarid: 11