Perfektseid asju pole olemas!
–
Eestlased on perfektsionistid. Seepärast meid mujal maailmas hinnatakse ja seepärast tammume me omas riigis ühe kohapeal ringi.
Kui te mind ei usu, siis püüdke midagi teha enda meelest perfektselt. Kui see teil enda meelest on õnnestunud, siis võite vabalt leida minutiga kellegi teise, kes leiab kohe mõne vea. Samuti olen suht veendunud, et 10 minuti või 1 päeva pärast leiate ise selles asju, mida ise tahate parandada.
Perfektsuse taotlemise tõttu jäävad tegemata paljud väikesed sammud, mis on igapäevaselt olulised aga mida lükatakse kogu aeg edasi, selleks et neid lihvida. Ja nii jäävad olulised asjad tegemata. Need pisikesed, väikeste asjade tegemata jätmised takistavad igapäevatööd, millele ei pööra keegi tähelepanu. Need kuhjuvad ja tekitavad üha suuremaid probleeme.
Perfektseid asju lihtsalt ei eksisteeri! Saage üle. Oluline on liikuda, kasvõi pisikeste sammude haaval aga mitte seista ning oodata. Valget laeva ei tule. Keegi teine meie eest ei tee ja paigal seistes võivad juured alla kasvada :) Lausa niimoodi, et pärast ei saa üldse liikuda, isegi siis kui väga tahad.
Või äkki me ei tahagi enam liikuda?
Tahame olla omas mullis nii et meid "rahule jäetaks"?
ps. mina muidugi olen perfektne :) teades oma vigu (neid on piisavalt, et olla ikkagi tegude inimene). Ole Sina ka, asju päriselt ära tehes!
Perfektsuse taotlemise tõttu jäävad tegemata paljud väikesed sammud, mis on igapäevaselt olulised aga mida lükatakse kogu aeg edasi, selleks et neid lihvida. Ja nii jäävad olulised asjad tegemata. Need pisikesed, väikeste asjade tegemata jätmised takistavad igapäevatööd, millele ei pööra keegi tähelepanu. Need kuhjuvad ja tekitavad üha suuremaid probleeme.
Perfektseid asju lihtsalt ei eksisteeri! Saage üle. Oluline on liikuda, kasvõi pisikeste sammude haaval aga mitte seista ning oodata. Valget laeva ei tule. Keegi teine meie eest ei tee ja paigal seistes võivad juured alla kasvada :) Lausa niimoodi, et pärast ei saa üldse liikuda, isegi siis kui väga tahad.
Või äkki me ei tahagi enam liikuda?
Tahame olla omas mullis nii et meid "rahule jäetaks"?
Kas me ootame, et meie aeg saaks mööda ja keegi teine teeks?
Äkki neid teisi ei saagi olema kui me ei tee?Miks me eelistame paigalseisu liikumisele ja otsustamatust otsustamisele?
Isegi kehv otsus on parem kui pidev arutelu, et ei peaks otsustama.
Lisa kommentaar
Kommentaarid: 15