Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Rektori töö üleandmiseni täpselt kuu ...

Olen viimase kuu pidanud vastama 100 x küsimusele: miks sa selliselt kohalt ise lahkud ... Loomulikult on eestlaslikult osa küsimusi kõlanud  a la "mis Teil selle rektori ametiga juhtus? või miks sa nii soojalt kohalt ära lähed? või no jah, kui raha pole probleem, siis inimene võib ikka igasuguseid asju teha ..."
Tegelikult on asi väga lihtne.

Ma olen ühte asutust juhtinud 16 aastat, olles samas asutuses teinud läbi peaaegu kogu võimaliku karjääri (tõsi prorektori kohale pole veel siiani sattunud...) ja ma pole veel 50 :) . Minu jaoks tähendas see kõik kokku valikut - kas jääda siia elu lõpuni ja tegeleda haridussüsteemis oma väga heade oskuste kasutamisega või õppida veel midagi muud.

Vähem tähtis pole asjaolu, et kõrgkool vajab oma erinevatel arenguetappidel pisut erinevaid juhte. Inimesed harjuvad ja eeldavad liialt üksteiselt, kui koos on oldud nii kaua. Usun siiralt, et kõrgkooli personalil on juhi vahetusega seonduvalt võimalik teha vähese vaevaga oluline arenguhüpe. Uus juht toob alati kaasa väheke segadust, kuid loob ka tunde "me peame ise hakkama saama". Enam pole kõrgkoolis inimest "kes kõike mäletab", vaid personal teadvustab kui palju nad ise mäletavad, teavad ja oskavad.

Palju on minu käest lisaks küsitud "kas olen rektori valikuga rahul". Olen kindel aasta pärast, et see vastus on olemas. Täna olen kindel, et valitud sai kandideerinud kandidaatidest parim. Meil on taas kõige noorem rektor, kellel on lai maailmavaade, teadmine ja kogemus teaduse tegemisest, julgus ja pealehakkamine uues valdkonnas toimetamiseks.

Nii, et vaatame aasta pärast


Eelmine
Annan üle ja otsin uut - päriselt kohe
Järgmine
Minu esimene töövestlus ...       väljaspool haridusüsteemi

Lisa kommentaar

Email again: