Annan üle ja otsin uut - päriselt kohe

Tänase rektorina olen juhtinud Tartu Meditsiinikooli 2000. aastast, arendanud kutsekoolist kõrgkooli, olnud valitud konkursi korras kaks korda rektoriks, ehitanud kõrgkoolile uue õppehoone, saanud kahel rahvusvahelisel akrediteerimisel täisakrediteeringu koos tunnustusega organisatsioonijuhtimise eest.   Kõrgkool on osalenud edukalt avaliku sektori kvaliteedihindamise protsessis ja arendanud koostöösuhted rahvusvaheliseks kõikidel õppekavadel.  Õppejõud on kasvanud ja arenenud koos kõrgkooliga – meil sünnib palju lapsi ning igal aastal kaitseb keegi omadest ka doktorikraadi. Meeskond, pühendumine, keskkond ja sihid on teinud meist suurepärase õppeasutuse.  Seega – kõik on valmis, et “uus treener võtaks meeskonna üle ning ületaks koos meeskonnaga järgmised kõrgused”. 

 Miks mitte uuesti kandideerida?

Olen erineval moel sama õppeasutusega seotud juba 1987. aastast, oma esimese erialase kutsehariduse sain just Tartu Meditsiinikoolist. Nii palju on tehtud ja jätkuvalt on pea ideid täis. Samas on arendusringe kogunenud aastate jooksul nii palju, et asjad, tegevused, mõtted, inimesed, eesmärgid, eelarvamused ja ideed hakkavad korduma. Olen olnud samas asutuses õpilane, üliõpilane, õpetaja, põetusklassi juhataja, õppejõud, täienduskoolituse koordinaator  ja rektor − kõikvõimalikud ametid on edukalt ära peetud. 

Aeg on lihtsalt küps, et ära minna ja vaadata asju kõrvalt. Usun, et uuel rektoril on lihtsam alustada, kui mind samas asutuses, ka näiteks õppejõuna, lihtsalt käepärast pole. Ja ega ma ise ka ei tea, kui rahulikult suudaksin uue rektori tegemisi lihtsalt kõrvalt vaadata.  Täna ära minnes loodan leida uue ettevõtmise, kus saavutada saavutamatut, muuta olemasolevat või leiutada hoopiski midagi uut.  Juba praegu kisuvad mõtted sellele, et saan osaleda 2016. aasta novembris kõrgkooli 205. aastapäeva tähistamisel külalisena.

Keda kõrgkool ootab rektoriks?

Ootame rektoriks kedagi, kes on valmis muutma maailma ehk kes julgeb ja tahab teha võimatut võimalikus. Ta tahab kaasa rääkida tervishoiusüsteemi arendamises eelkõige tervishoiu õppesuuna õppekavade, õppe- , teadus- ja arendustegevuse  kaudu. Tervishoiu kõrgkooli rektor on kindlasti ka ühiskondliku arvamuse kujundaja, tervise edendaja nii isikliku eeskujuna kui ka elanikkonna teavitamise kaudu, lisaks tuleb kaasa lüüa ka seadusloomes.   

Uus rektor ei pea tulema tervishoiu valdkonnast, vastupidi – aeg oleks soodne just mõnest teisest valdkonnast tulija jaoks. Tervishoius toimuvad muutused ja usun, et süsteemist väljaspoolt tulijal on suurepärane võimalus tuua uut vaadet, paralleele mujalt ning küsida nn vanade olijate käes lõputult MIKS-küsimusi. Väljaspoolt vaadates võib leida tänastele probleemidele üllatavaid lahendusi, vahel kiireminigi kui seda siiani, süsteemis sees olles, me ise teinud oleme.  

Kõrgkooli uus arengukava 2015–2020 näitab küll kätte lähiaastate suunad, kuid jätab järgmisele rektorile võimaluse uusi asju käima lükata. Kõrgkoolil on, peale õppetegevuse maailmatasemel hoidmise, kaks selget sihti – magistriõppe arendamine ning kompetentsikeskuse loomine. Esimesel aastal on väljakutseks viia lõpusirgele ühisõppekava lepinguprotsess välispartneritega ja avada uus ingliskeelne magistriõppekava. Kui see on tehtud, siis on võimalik järgmiste magistriõppekavade kallale asuda. 

Kompetenstikeskuse loomisel tõuseb fookusesse patsient, kelle teadlikkuse tõstmine ja võimestamine on tervishoiusüsteemi võtmeküsimus, personali taastootmise kõrval. Tõsi, aeg-ajalt pööratakse patsiendile tähelepanu ka täna, kuid patsientide teadlikkus, nõudlikkus, soovid ja ettekujutused on viimasel kümnendil oluliselt muutunud, ning  süsteem ootab patsiendilt teadlikku tervisekäitumist. Ühe kõrgtehnoloogilisemaks muutuvas keskkonnas on oluline tõsta nii tervishoiutöötajate kui ka patsiendi teadlikkust ohutusest. Ravimi kõrvaltoimetest oleme me kõik kuulnud, kuigi see on vaid murdosa ohutuse temaatikast. Keskkond, uuringute tõhusus, tervisklikud valikud, eeskuju, toitumine, liikumine jms on siiani saanud teenimatult vähe tähelepanu. Oluliselt enam peab kogu Eesti panustama võimalikult terve olemisse, mitte ainult haiguse puudumisse ning siin on võimalik võtta tulevasel rektoril (sõltumata oma taustast) eestkõneleja ja eeskuju näitaja roll. 

Koostöö Tartu linna, Lõuna-Eesti lasteaaedade ja koolidega, Eesti kõrgharidusasutuste ning sotsiaalministeeriumiga annab võimaluse tegeleda just selle valdkonnaga, mis rektorile endale enam südamelähedasem. Eriala spetsialistid, kellega koos uus väljakutseid leida, on kõrgkoolil piisavalt. Julge visiooniga eestvedajat on aga alati vaja, nüüd siis ühele kõrgkoolile.

Olen andnud endast rohkem kui 100% Tartu Tervishoiu Kõrgkooli arengusse  ja loodan, et ka järgmine rektor teeb sama. Minu salasooviks on:  et uus rektor tahaks  mõelda ja ka teha tänastest piiridest väljapoole, oleks tänasest rektorist noorem, tahaks olla eeskujuks, doktorikraadi ja  töökogemusega mõnes muus valdkonnas peale tervishoiu. Ka juhtimiskogemus ning kõneosavus tulevad selles ametis kindlasti kasuks.  

Ootame kandidaate, kellel seda artiklikest lugedes silmad särama lõid, konkursile. Jagan hea meelega kõrgkooli plaane ja aitan Sul iseennast testida, et leida kindlus Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektori ametikohale asumiseks.

 Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja 1991 - 2000; direktor/rektor 2000 - 2016