Tervishoiusüsteemi muutmise vajadus vol umbes 101
–
Tervishoiusüsteem ei tööta nagu pank. Isegi kui ei tahaks, siis tegevus käib 24/7 ning 365 päeva aastas. Täna on tervishoiusüsteem jagatud mõtteliselt, seadusandlikult ning rahastuslikult kolmeks - perearstisüsteem, haiglad ja kiirabi. Lisaks eraldi sotsiaalsüsteem. Viimastel aastatel on hakatud üha rohkem rääkima tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimisest. Parim näide sellest on PAIK projekt, mis nüüd lõpuks jõudsalt mööda Eestit levib.
Tore, kui jõuame ühel hetkel kahe süsteemi paremini toimimisele lähemale. Kuigi, taas uue ametikoha, väljaõppe ja inimeste vajadus a la tervisejuht või juhtumi juht :), ei ole peamine mida süsteem vajab. Hoopiski keerulisem on aga ühildada tervishoiusüsteemis need kolm eraldi sammast.
Perearstisüsteem peab olema integreeritud kogu esmastasandiga, kuhu sisuliselt kuuluvad nii kiirabi kui esmastasandi erakorraline abi kui ka hooldekodud, õendusabi, kooliõendus, koduõendus. Samuti tuleks esmatasandile asetada ka hambaravi ning näiteks palliatiivravi sh me peaksime päriselt võimaldama inimestel soovi korral surra ka kodus (mõnes omavalitsuses on see siiski võimalik ka juba).
Haiglad on muutunud aastatega järjest enam ambulatoorseks eriarstiabi keskuseks, kus samal ajal pakutakse ka järjest keerulisemaks muutuvat statsionaarset abi. Statsionaarne abi on muutunud ka järjest spetsiifilisemaks, mistõttu on lisandunud mitmeid eetilisi, näiteks kui kaua inimest ikka on mõistlik ravida ja praktilisi küsimusi seoses ka näiteks sotsiaalabi tegevuste teostamisest haiglates ja kiirabis. Rahastamine on endiselt selline, et rahaliselt ja ajalisel mõistlikum on mõnda asja teha haiglas, selle asemel et teha patsiendile mugavamalt seda ambulatoorselt.
Niisamuti on küsimus kas ambulatoorne eriarstiabi, mida ennevanasti pakuti polikliinikutes on tänases tervishoiukorralduses kõige mõistlikum vorm kõige mõistlikuma korraldusega? Oleme viimase kümnendi jooksul andnud mitmeid tegevusi teha õdedele, loonud eriõdede ametikohad, kuid ikka on meil tegijatest spetsialistidest puudus ehk siis peaksime midagi tegema täiesti teisiti?
Mitmed tegevused võiksid olla juba automatiseeritud. Meil on palju patsiente, kelle tervist on vaja regulaarselt kontrollida - selleks piisab õest või isegi AI lahendusest, et kutsuda patsient tegema analüüse - uuringuid ja niisamuti saaks AI rakendus anda esimese tagasiside eriõele a la kas tulemustes on kõrvalekaldeid võrreldes eelnevate tulemustega. Nii nagu perearstisüsteemis on võimalik patsiendil online kirja panna oma pöördumise põhjus või kirjeldada muret, niimoodi võiks võimalus olla ka eriarstiga suhelda, KUI patsient on eriarsti jälgimisel. Loomulikult peaks see info jõudma automaatselt haiguslukku, mida copy paste teel :)
Tervishoius ei jää mitte kunagi tööd vähemaks, küll aga muutub järjest väärtuslikumaks tervishoiutöötaja aeg. Meie süsteemide peamine eesmärk peaks olema teha asjad võimalikult lihtsaks nii patsiendi kui ka tervishoiutöötaja jaoks.
Perearsti-, haigla- ja kiirabisüsteemid ei peaks jooksma erinevatel platvormidel, kus ühildamine valmistab peavalu kõigile. Täna kopeerib perearst patsiendi teksti oma lauale, sealt kopeertib ta patsiendi + enda info eriarsti lauale ning sealt tuleb info ringiga tagasi. Kas tõesti ei ole meil, DIGIRIIGINA, võimeid ja võimalust, oskust ja tahtmist teha tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ühine tööriist kus kõik oleks patsiendi laual koos ning süsteemide kasutajad on sellel samal, ühel laual, külastajatena kõik koos?
Lõppude lõpuks on see kõik üks suur PATSIENDIANDMETE KOGUM.
Perearstisüsteem peab olema integreeritud kogu esmastasandiga, kuhu sisuliselt kuuluvad nii kiirabi kui esmastasandi erakorraline abi kui ka hooldekodud, õendusabi, kooliõendus, koduõendus. Samuti tuleks esmatasandile asetada ka hambaravi ning näiteks palliatiivravi sh me peaksime päriselt võimaldama inimestel soovi korral surra ka kodus (mõnes omavalitsuses on see siiski võimalik ka juba).
Haiglad on muutunud aastatega järjest enam ambulatoorseks eriarstiabi keskuseks, kus samal ajal pakutakse ka järjest keerulisemaks muutuvat statsionaarset abi. Statsionaarne abi on muutunud ka järjest spetsiifilisemaks, mistõttu on lisandunud mitmeid eetilisi, näiteks kui kaua inimest ikka on mõistlik ravida ja praktilisi küsimusi seoses ka näiteks sotsiaalabi tegevuste teostamisest haiglates ja kiirabis. Rahastamine on endiselt selline, et rahaliselt ja ajalisel mõistlikum on mõnda asja teha haiglas, selle asemel et teha patsiendile mugavamalt seda ambulatoorselt.
Niisamuti on küsimus kas ambulatoorne eriarstiabi, mida ennevanasti pakuti polikliinikutes on tänases tervishoiukorralduses kõige mõistlikum vorm kõige mõistlikuma korraldusega? Oleme viimase kümnendi jooksul andnud mitmeid tegevusi teha õdedele, loonud eriõdede ametikohad, kuid ikka on meil tegijatest spetsialistidest puudus ehk siis peaksime midagi tegema täiesti teisiti?
Mitmed tegevused võiksid olla juba automatiseeritud. Meil on palju patsiente, kelle tervist on vaja regulaarselt kontrollida - selleks piisab õest või isegi AI lahendusest, et kutsuda patsient tegema analüüse - uuringuid ja niisamuti saaks AI rakendus anda esimese tagasiside eriõele a la kas tulemustes on kõrvalekaldeid võrreldes eelnevate tulemustega. Nii nagu perearstisüsteemis on võimalik patsiendil online kirja panna oma pöördumise põhjus või kirjeldada muret, niimoodi võiks võimalus olla ka eriarstiga suhelda, KUI patsient on eriarsti jälgimisel. Loomulikult peaks see info jõudma automaatselt haiguslukku, mida copy paste teel :)
Tervishoius ei jää mitte kunagi tööd vähemaks, küll aga muutub järjest väärtuslikumaks tervishoiutöötaja aeg. Meie süsteemide peamine eesmärk peaks olema teha asjad võimalikult lihtsaks nii patsiendi kui ka tervishoiutöötaja jaoks.
Perearsti-, haigla- ja kiirabisüsteemid ei peaks jooksma erinevatel platvormidel, kus ühildamine valmistab peavalu kõigile. Täna kopeerib perearst patsiendi teksti oma lauale, sealt kopeertib ta patsiendi + enda info eriarsti lauale ning sealt tuleb info ringiga tagasi. Kas tõesti ei ole meil, DIGIRIIGINA, võimeid ja võimalust, oskust ja tahtmist teha tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ühine tööriist kus kõik oleks patsiendi laual koos ning süsteemide kasutajad on sellel samal, ühel laual, külastajatena kõik koos?
Lõppude lõpuks on see kõik üks suur PATSIENDIANDMETE KOGUM.
Lisa kommentaar