SoMe keeld lastele???
–
Ausalt öeldes olen ma juba jupp aega lugenud neid erinevaid arvamusi sotsiaalmeedia piiramise kohta ning ka olemasolevat infot a la teiste riikide kogemustest ja ma olen pisut segaduses ... Äkki me peaks seadustama ka selle, et laps peab kaks korda päevas hambaid pesema?
Lapse kasvatamine on eelkõige vanema ülesanne. Piiride seadmine samuti.
Nõus, et ümbritsev keskkond mõjutab last ja vanemal oleks "lihtsam" kui keskkonnas oleksid tema kasvatustööd toetavad reeglid. Samas - mis ikkagi keelab neid reegleid kehtestamast, selgitamast ja jälgimast täna?
Meie perre saabus esimene arvuti siis kui üks laps oli teismeline ja teine käis lasteaias. Mõlemal oli arvuti kasutamise aeg ning isegi siis kui neil olid oma arvutid, oli ekraaniaeg ajaliselt piiratud. Nägime sellega küll vaeva aga see oli võimalik.
Pidasime oluliseks käia lastega õues, ronimas, jalutamas, muuseumites, näitustel. Kodutööde tegemisse olid lapsed kaasatud ning sobivad trennid said samuti mõlemale leitud. Igal suvel käisime Eestis ringi, kus vähegi võimalik. Eesti oli enne risti ja põiki läbi käidud, kui mõtlesime välismaale sõitmisele. Suvel sai ikka otsitud tuttavaid, kelle juures öökene peatuda ning voodipesu jms oli autosse kaasa pakitud. Lätis, Leedus käies sai isegi vanaema autosse kaasa ning tiirud Jurmalas ning Klaipedas tehtud.
Jah, siis ei olnud kõigil lastel nutitelefone ja seetõttu oli ilmselgelt lihtsam, kuid ... ka praegu otsivad vanemad esimese klassi lastele kellasid, millega saab helistada, mitte telefone. On klasse ja on isegi koole, kus on kokku lepitud, et esimesest neljanda klassini telefone kooli ei tooda, isegi kui need on olemas.
Koolikeskkond saab aidata igati kaasa, et lapsed oleksid vähem niisama skrollides nutiekraanide taga. Lapsevanemad saavad planeerida lapse päevakava selliselt, et ekraaniaega lihtsalt jääbki vähemaks.
Lapsed vajavad piire ja ka keelde! ja lapsed vajavad vanemate kohalolu. Lapsed vajavad, et neid kuulatakse, et neid kaastakse, et neile seletatakse kuidas elu käib. Lapsed tahavad olla teadlikud, miks midagi tehakse või kuidas oleks "õige". Kui keegi lapsega ei tegele, siis ta ongi sotsiaalmeedias. Nii lihtne see ongi. Kui lapsevanem pakub alternatiive, siis ei ole lapsel aega nii palju sotsiaalmeedias olla.
Üha rohkem kirjutatakse noorte vaimse tervise probleemidest ja samas näiteks ka sellest, et noored magavad liialt vähe. Üks põhjuseid on õhtune-öine ekraaniaeg. Põhjenduseks - kõik ju on seal SoMes ja ma jään siis suhtlusest välja...
AGA on lapsevanema kodustus selgitada ning luua võimalused. VB on vaja vaid kahte sõpra, kes tuleksid parem küll ning teeks koos midagi? Laps vajab julgustust ja selgust ka selles, et 1000 ekraanisõpra ei ole sama, mis kaks pärissõpra, kes sul külas käivad, sinuga koos kinno või trenni tulevad, kes kuulavad sind vaadates sulle otse silma.
Lapsed õpivad kõige enam eeskujust. Lapsevanem - alusta iseendast. Pane telefon käest kui koju jõuad. Loo õhtune rutiin koos õhtusööki valmistades ning päeva üle arutades, kasvõi koos uudiseid vaadates ja nendest ühiselt rääkides. Loe õhtul oma lasteaialapsele ja jaga oma mälestusi teismeeast oma teismelisele. Võta ise enne magamaminekut raamat kätte ja jätagi see nutitelefon koridorilauale vedelema ...
Me ei saa kõike ära keelata ja loota, et niimoodi probleemid kaovad!
Nõus, et ümbritsev keskkond mõjutab last ja vanemal oleks "lihtsam" kui keskkonnas oleksid tema kasvatustööd toetavad reeglid. Samas - mis ikkagi keelab neid reegleid kehtestamast, selgitamast ja jälgimast täna?
Meie perre saabus esimene arvuti siis kui üks laps oli teismeline ja teine käis lasteaias. Mõlemal oli arvuti kasutamise aeg ning isegi siis kui neil olid oma arvutid, oli ekraaniaeg ajaliselt piiratud. Nägime sellega küll vaeva aga see oli võimalik.
Pidasime oluliseks käia lastega õues, ronimas, jalutamas, muuseumites, näitustel. Kodutööde tegemisse olid lapsed kaasatud ning sobivad trennid said samuti mõlemale leitud. Igal suvel käisime Eestis ringi, kus vähegi võimalik. Eesti oli enne risti ja põiki läbi käidud, kui mõtlesime välismaale sõitmisele. Suvel sai ikka otsitud tuttavaid, kelle juures öökene peatuda ning voodipesu jms oli autosse kaasa pakitud. Lätis, Leedus käies sai isegi vanaema autosse kaasa ning tiirud Jurmalas ning Klaipedas tehtud.
Jah, siis ei olnud kõigil lastel nutitelefone ja seetõttu oli ilmselgelt lihtsam, kuid ... ka praegu otsivad vanemad esimese klassi lastele kellasid, millega saab helistada, mitte telefone. On klasse ja on isegi koole, kus on kokku lepitud, et esimesest neljanda klassini telefone kooli ei tooda, isegi kui need on olemas.
Koolikeskkond saab aidata igati kaasa, et lapsed oleksid vähem niisama skrollides nutiekraanide taga. Lapsevanemad saavad planeerida lapse päevakava selliselt, et ekraaniaega lihtsalt jääbki vähemaks.
Lapsed vajavad piire ja ka keelde! ja lapsed vajavad vanemate kohalolu. Lapsed vajavad, et neid kuulatakse, et neid kaastakse, et neile seletatakse kuidas elu käib. Lapsed tahavad olla teadlikud, miks midagi tehakse või kuidas oleks "õige". Kui keegi lapsega ei tegele, siis ta ongi sotsiaalmeedias. Nii lihtne see ongi. Kui lapsevanem pakub alternatiive, siis ei ole lapsel aega nii palju sotsiaalmeedias olla.
Üha rohkem kirjutatakse noorte vaimse tervise probleemidest ja samas näiteks ka sellest, et noored magavad liialt vähe. Üks põhjuseid on õhtune-öine ekraaniaeg. Põhjenduseks - kõik ju on seal SoMes ja ma jään siis suhtlusest välja...
AGA on lapsevanema kodustus selgitada ning luua võimalused. VB on vaja vaid kahte sõpra, kes tuleksid parem küll ning teeks koos midagi? Laps vajab julgustust ja selgust ka selles, et 1000 ekraanisõpra ei ole sama, mis kaks pärissõpra, kes sul külas käivad, sinuga koos kinno või trenni tulevad, kes kuulavad sind vaadates sulle otse silma.
Lapsed õpivad kõige enam eeskujust. Lapsevanem - alusta iseendast. Pane telefon käest kui koju jõuad. Loo õhtune rutiin koos õhtusööki valmistades ning päeva üle arutades, kasvõi koos uudiseid vaadates ja nendest ühiselt rääkides. Loe õhtul oma lasteaialapsele ja jaga oma mälestusi teismeeast oma teismelisele. Võta ise enne magamaminekut raamat kätte ja jätagi see nutitelefon koridorilauale vedelema ...
Me ei saa kõike ära keelata ja loota, et niimoodi probleemid kaovad!
Lisa kommentaar