Reis Vol 3 - Šveits
–
Šveitsis on mul õnnestunud käia korra töö asjus, teine kord sõbrannal külas ning nüüd siis kahekesi abikaasaga planeeritult puhkama. Kindlasti oli tegemist meie reisi kõige kallima hotelli ning ägedama ümbrusega. Valituks osutus Luganos, hotell Lido Seegarten, järve kaldal koos võimalusega sealtsamast järve sulpsata ning soovi korral ka vabaõhu basseinis ujuda.
Miks kaks valikut ujumiseks? Alustuseks oli arvamus, et mägijärved võivad sel ajal veel külmad olla. Teiseks on need järved tavaliselt pigem sügavad. Kui ma palju jalutuskäike olen ette võtnud, siis mu jalalihased armastavad krambitada - seega ei tunne ma end alati hästi, kui minu all on 200 meetrit vaba vett :) Järves muidugi ujusin, aga ka bassein oli minu suur sõber. Järvevesi oli lõpuks 24 kraadi ning basseinis ulatus veetemperatuur 30 ligi.
Mägede juurde kuulub ikka mäkke sõit mägiraudteel, matkamine tipus ning bussiga kiira-käära tagasitulek. Nägime kuidas ehitatakse mäe küljele maja ja kuidas see ehitamine tähendab helikopteriga ehitusmaterjalide kohaletoimetamist mäe alt. Leidsime kodukõrtsi suht hotelli vastast, kus täiesti itaaliapäraseid roogasid pakuti ja hind mõistlik. Lukshotelli restorani õhtusöögi võib hinnata pigem heaks, kuid teenindus oli suht suva - ju me ei näinud piisavalt miljönäride moodi välja :) Õnneks asus otse hotelli vastas käsitööjäätise kohvik, mille kiivijäätist lihtsalt pidin kolmel õhtul sööma - see oli oivaline.
Lugano üllatas tõsiselt positiivselt. Nimelt leidsime ühest antiigipoest Itaalia kunstniku ehted, kes teeb neid plastikust ja VAID klõpsudega kõrvarõngaid!, sain kahe paari eriliste kõrvarõngaste omanikuks.
Ühel päeval võtsime ette mägiteed Como ja Lugano järvede ääres ning tegime oma super rendiauto Audi A3ga rallitiiru läbi lummavate vaadete, ekseldes korduvalt Itaalia ja Šveitsi piiride vahel. Üheks äikeseõhtuks valisime kinoseansi F1 vaadates, mis asukohta ning meie endi ralliringi arvestades oli eriti kohane ja tore kogemus.
Kindlasti tasub minna ja läheks veel. Keskmisest kallim on kesklinnas jook võtta või miskit süüa, kuid kõik eluks vajalik on kättesaadav ka normaalse hinna eest väljaspool kesklinna. Itaalia piir lähedal, kui mõni asi tundub seal odavam. Hotellis makstava linnamaksu eest anti meile nimelised ja “tasuta” ühistranspordi piletid, mis tegid ümbruskonna avastamise oluliselt hõlpsamaks ja tekitasid “oodatud” tunde. Minu meelest ülihea idee ja selge seos - maksad turismimaksu ja vastu saad tasuta sõidu. Mõistlik lahendus, mis kohe kutsub turisti ringi vaatama, muidu on alati vaja nuputada kuidas ja kust ja milliseid pileteid osta. Miks ei võiks näiteks Tartu teha samamoodi?
Lugano järve ääres olevasse hotelli läheksime tagasi küll ja kindlasti tuppa, millel on järvevaade! Öine pilt lehvivate rõdukardinate saatel, teisel kaldal asuvatele mägedele, sähviv öine äike ja vikerkaar. Unistuste vaated.
Mägede juurde kuulub ikka mäkke sõit mägiraudteel, matkamine tipus ning bussiga kiira-käära tagasitulek. Nägime kuidas ehitatakse mäe küljele maja ja kuidas see ehitamine tähendab helikopteriga ehitusmaterjalide kohaletoimetamist mäe alt. Leidsime kodukõrtsi suht hotelli vastast, kus täiesti itaaliapäraseid roogasid pakuti ja hind mõistlik. Lukshotelli restorani õhtusöögi võib hinnata pigem heaks, kuid teenindus oli suht suva - ju me ei näinud piisavalt miljönäride moodi välja :) Õnneks asus otse hotelli vastas käsitööjäätise kohvik, mille kiivijäätist lihtsalt pidin kolmel õhtul sööma - see oli oivaline.
Lugano üllatas tõsiselt positiivselt. Nimelt leidsime ühest antiigipoest Itaalia kunstniku ehted, kes teeb neid plastikust ja VAID klõpsudega kõrvarõngaid!, sain kahe paari eriliste kõrvarõngaste omanikuks.
Ühel päeval võtsime ette mägiteed Como ja Lugano järvede ääres ning tegime oma super rendiauto Audi A3ga rallitiiru läbi lummavate vaadete, ekseldes korduvalt Itaalia ja Šveitsi piiride vahel. Üheks äikeseõhtuks valisime kinoseansi F1 vaadates, mis asukohta ning meie endi ralliringi arvestades oli eriti kohane ja tore kogemus.
Kindlasti tasub minna ja läheks veel. Keskmisest kallim on kesklinnas jook võtta või miskit süüa, kuid kõik eluks vajalik on kättesaadav ka normaalse hinna eest väljaspool kesklinna. Itaalia piir lähedal, kui mõni asi tundub seal odavam. Hotellis makstava linnamaksu eest anti meile nimelised ja “tasuta” ühistranspordi piletid, mis tegid ümbruskonna avastamise oluliselt hõlpsamaks ja tekitasid “oodatud” tunde. Minu meelest ülihea idee ja selge seos - maksad turismimaksu ja vastu saad tasuta sõidu. Mõistlik lahendus, mis kohe kutsub turisti ringi vaatama, muidu on alati vaja nuputada kuidas ja kust ja milliseid pileteid osta. Miks ei võiks näiteks Tartu teha samamoodi?
Lugano järve ääres olevasse hotelli läheksime tagasi küll ja kindlasti tuppa, millel on järvevaade! Öine pilt lehvivate rõdukardinate saatel, teisel kaldal asuvatele mägedele, sähviv öine äike ja vikerkaar. Unistuste vaated.
Lisa kommentaar