Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Puhkus Itaalias

Puhkuse planeerimine saab alguse mõttest - kuhu tahaks minna… Eelmise aasta Euroopa turneel jäi kummitama mõte, et tahaks Itaaliast rohkem teada, seda rohkem erinevate nurkade alt näha. Riia - Pisa otselend otsustas asja.
Jaanuaris ostetud lennupiletid, veebruaris paika pandud puhkuse orienteeruv aeg ning seejärel tuli valida sihtmärgid. Meie esialgne plaan läks prügikasti, kui üks itaallane soovitas minna sinna, kus itaallased puhkavad. No miks mitte. Etteruttavalt olgu öeldud, et üheski rannas, hotellis, kontserdil vms me seekord eestlaseid tõesti ei kohanud. Tagasilennul ehk lennujaamas kuulsime taas eesti keelt.

Ööbimiskohti kolm erinevat, et oleks võimalik mööda maad laiali sirutuda. Majutuses eeldad, et mereni alla poole km, toas konditsioneer, bassein, talutav hind -tuleb Itaalias broneerida hiljemalt jaanuar-veebruar. Broneerisime seega nii rendiauto kui ka majutuskohad varakult. Niimoodi on ka lihtsam kulutusi hallata ja poole aasta peale ette hajutada, nii on reisiks juba suuremad summad tasutud ning arvestada tuleb peamiselt söögiraha, teemaksu ja vaatamisväärsustega, kui sa pole eelnevalt online pileteid soetanud.

Võtsime suhteliselt vabalt ning ei planeerinud asju ette, väheke kuumalaine ärevust oli ka, kuigi oleme ka varasemalt kogenud mere ääres +33 normaalsust :) Ilm muide oli suurepärane.

Üheski majutuskohas ei pidanud me pettuma. Esimese hotelli bassein täitis meid õndsusega, kui saabusime mõnest kuumast linnast. Teise hotelli mererand oli kitsuke ja meri koheselt piisavalt sügav, seega nautisime merd ja ujumist nii palju kui võimalik. Kolmas hotell oli küll suuremas linnas, kuid betoonist ajalooline rannaklubi võimaldas hotellist üle tee asuvasse merre sukelduda redelist.

Olulistest linnadest sai tiir tehtud nii Luccas, Firenzes kui ka Pisas. Kuid äärmiselt sümpaatseks osutus hoopiski Siena - ilus, mõnus, pisike, puhas ja pisut vähemate turistidega, erinevate kõrguste, kindluse ja suursuguse triibulise kirikuga võitis see koheselt meie südamed.

Eelmisel aastal käisime mere ääres Lignano Sabbiadoro‘s, kuhu soovitame soojalt minna puhkama, kui meeldib meri, rand, rattaga sõita ja hästi süüa. Seal olid söögiportsud sellised, et peaaegu alati jäi osa praest söömata. Selle aasta avastused olid Pietrasanta ja Castiglione della Pescaia, eriti see viimane väärib avastamist ja tõelist puhkust. Livorno’t reklaamitakse sadamalinnana, mis peaks olema “uus Veneetsia”. Kanalid, kindlus, söögikohad, rannaklubid jms on tõesti olemas. Meenutab pisut ka Napolit, kuid tundus puhtam ning vaiksem. Igal juhul taas täiesti teistsugune Itaalia.

Seekord siis sõitsime km maha vähem kui eelmisel aastal Euroopas erinevates riikides, kuid tagasi vaadates tundub et nägime ja kogesime isegi rohkem. Kindlasti ei ole Itaalia odav riik, kuid seal on võimalik süüa odavalt. Kuumus ise paneb sind vähem sööma, sest kõht on vett täis :) Bensiin oli kallim kui siin sh oli see kallim ka Lätis. Pastaroa võid saada kallimalt kui Eestis, kuid ka odavamalt. Värske kala on kallis, kuid pitsa ikkagi odav jne. Autoga reisimine annab vabaduse kasutada ka Itaalia suurepäraseid toidupoode ja maitsta kasvõi iga päev erinevas valikus jogurteid, rääkimata jahutavatest jäätistest.

Kallis on aga kindlasti päevavarjude/päevatelkide ja lamamistoolide laenutus, kuid ilma nendeta ka põhjamaalane selles päikeses vastu ei peaks :) Kuna siin  kogu aeg sadas, siis seal olid ikkagi super ilmad.

Eelmine
Presidendist

Lisa kommentaar

Email again: