Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Päevaplaani poolt ja vastu 

Päevaplaan ei pea olema jäik, piisab ka pidepunktidest. Neid vajame eriti siis kui olukord on meie jaoks erinev tavapärasest ning võib meid suisa ärritada. Kuu aega kodus tundub nii mõnelegi katastroof, kuid on päris paljudele inimestele tavapärane asi. Päevaplaan sisaldagu neid tegevusi, mida päriselt on vaja teha ning sedagi, mida päriselt teha tahad. 
Mäletan hästi seda perioodi, kus pidin olema haiglas ning kodused pidid tegema koduseid asju ja neil polnud kogu aeg aega haiglas olla või näiteks peale siirdamisoperatsiooni, kui nad lihtsalt ei saanud mind külastada. Tunne oli üksik. Eriti õhtuti, kui väljas oli pime ning haigla hakkas vaiksemaks jääma.  Või nädalavahetusel, kui haiglas on üleüldse igav ;) 

Tegime siis Skype sel ajal kui kodused tegid süüa või istusid lauas ja sõid. Rääkisime niisama jutt. Vahel oli lihtsalt hea vaadata kuidas kodus asjad käisid ning kuidas keegi toimetas asjadega mis tundusid "normaalsed". Vahel ei pidanud isegi rääkima. Tundsin, et olen osa.

Peale operatsiooni koju jõudes ning kohustuslikult iga päev jalutades tegin 100 tiiru meie kodu lähedal. Seega olen praegu suisa allergiline ideele kui keegi ütleb, et lähme niisama kodu ümber jalutama :) Just eelmise aasta kogemusest lähtuvalt  võtan täna  jalutamiseks auto ja sõidan kuhugi kus jalutada. Lihtne ja huvitav.

Olen aastakümnete vältel õpetanud ajaplaneerimist ning ise selles meister. Päriselt.  Mul on seega pikem plaan kui vaid päevaplaan. Raudselt, sõltumata olukorras, on olemas mõned pidepunktid. Näiteks hommiku ja lõunasöök. Hommikusöök mehega ja lõunasöök (vähemalt praegu) kõik koos, ideaalis õhtusöök ühiselt kõigi kodustega kogu aeg.  Praeguses olukorras on lisandunud toidupoe nimekirja tegemine, et asjad õige intervalliga saaksid tellitud ja koju. Siiani on kenasti õnnestunud. Kui isegi tuleb poest mõne kehva säilivusega toiduaine, siis saab teha mitu asja korraga valmis või panna asjad sügavkülma.

Nädala plaanis on kindlasti trennid, 2-3 korda nädalas ning jalutamine 4 päeva nädalas sõltuvalt ilmast ja enesetundest.  Nüüd on lisandunud laupäeva hommikuti kolmekesi varane pikem jalutuskäik kusagil Tartust kaugemal. Avastanud oleme mitmeid tõesti ilusaid paiku.

Esimesel nädalal töötasin oma kaela kangeks. Seega jälgin nüüd liigutamispause täpsemalt ja töötan kodus erinevates kohtades. Tõesti on keeruline olla kogu aeg arvutis. Minu puhul muutus mingil hetkel uni järjest kehvemaks. Võtsin esimest korda elus appi meditatsiooniäpi Synctuition. Tegijad reklaamisid nii nädalake tagasi, et see on Eestis registreerides tasuta. Nüüd olen  pea nädala vapralt kasutanud ja uni on muutunud paremaks. Kui uni on hea siis oled ise kohe rõõmsam.

Kindlasti on teil endalgi oma nipid, kuid samas ... mida pikemaks venib kodusolek, seda kõikuvamaks muutub meeleolu ja siis on mingist rutiinist kasu. Eriti siis kui olete isolatsioonis koos perega, kui ühel on tuju kehva, aga teised jätkavad kokkulepitud rutiiniga, siis on kergem nendega liituda, et tuju parandada. 

Püsige jätkuvalt positiivselt negatiivsed!

Eelmine
Kodune tööinimene, ravim-immuun-puudulikkus, ja muud tegevused
Järgmine
Kui eriolukorda poleks kehtestatud

Lisa kommentaar

Email again:

Kommentaarid: 2

ESLCcdiAKxTBNFzw qwKbctxveFVUIzD May 26, 2020
cNtzbBEZGlMa GoaCKFAuQOXqmdSI May 26, 2020