Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Naeratavad plakatinäod  ehk veelkord poliitikast

Arvestades, et riigikogu koosseisu ja erakondade ajaloo prügikasti  viimise artikkel sai nii palju kommentaare, siis läheb Eesti inimesele tegelikult korda - kes ja kuidas riiki juhib. See on rõõmustav. Mulle isiklikult tundub, et väga paljud hoolivad aga samas arvavad, et “neist endist ei sõltu omakorda suurt midagi...”, millega ma kuidagi nõustuda ei taha.
Praegusel hetkel olen osalemas seoses õdede liidu tegevusega, nii rahvatervise kui ka haigekassa arengukava aruteludes. Mõtteid on palju ja olen neid alati avaldanud. Need ei pretendeeri 100% ideaalseteks. Usun, et pigem sünnib tõde vaidluses. Inimesed saavad oma mõtteid valju häälega välja öeldes asja omavahel arutada ning jõuda ühiselt parima võimaliku lahenduseni. Ainus, mis on tõsiselt probleemiks, on see et inimesed ei ütle välja mida nad päriselt mõtlevad.

Näiteks on avalik saladus, et haigekassa eelarve üle ei tohiks justkui viriseda. Miks? Sest reaalselt sai üle 100 aasta (liialdus!) ju otsustatud, et haigekassale tuleb riigieelarvest raha juurde. Nüüd ei taha keegi kuulda, et olemas on 165 miljonit aga vaja oleks vähemalt 240. Pole poliitiliselt korrektne sellest üldse rääkida. Kuidas oleks aga talupojatarkusega? 

Kui teil on 1000 eurot aga vaja oleks vähemalt 1500, siis mida te teete? Jätate midagi tegemata? Aga kui päriselt ongi vaja 1500? Siis, heal juhul saate võtta laenu AGA kui laenu võtta ei saa, sest see toimuks taas millegi arvelt, mida siis?  Leiate tasuvama töökoha vms ehk inimene on mõtlev olend ja püüab asja lahendada. Poliitikute puhul on aga mõtlemine kuidagi kandiline, keskendudes vaid loosungile  a la ärge rääkige, et on puudu. 

Me oleme endiselt suletud ringis. Tervishoiuasutuste üldkulusid pole aastaid tõstetud, elektrihinnatõus, andmekaitse või uued IT lahendused, kõik need vajavad lisaraha. Tervishoiutöötajaid manitsetakse a la muudel elualadel on hullem ...  Samas näeme, et keskmine palk tõuseb kiirelt ja näiteks õe palk ei jõua sellele järgi. 

Haiged on olemas, tervishoiutöötajad ka. Raha või tellimust? pole. Ometi ei lase keegi tervishoiutöötajaid lahti kui "maht" on täidetud. Ei pea olema finantsgeenius, et näha kuidas arvetele ja hinnasiltidele keskendumine ei vii meid lähemale lahendusele mida oodatakse. Nõudlus teenuste järele tõuseb kiiremini kui teenuseid hinnakirja lisatakse.  Eluea pikenemisega lisandub haiguseid, terviseprobleeme, abivahendite vajadusi kiiremalt kui me oskame täna prognoosidagi AGA me pühendame endiselt tohutult aega, et disainida teenustele õigeid koode ja arvutada mingisugust kulu iga üksiku teenusega seonduvalt.

Tõmmake pidurit. Mõtleme koos kuidas päriselt saaks midagi paremaks teha. Vahendid maksavad. Uuemad lahendused nõuavad suuremaid investeeringuid. Kuid kõige enam maksavad ja võtavad töökoormusest enda kanda ikka inimesed.  Meie tervishoiusüsteemis kasutatavad tehnilised võimalused on paremad kui nii mõnelgi teisel riigil, me ei saa alati kasutada kõige spetsiifilisemaid (loe:kallimaid) ravimeid ja seda ei saa ka paljud rikkamad riigid. Meil on super hea koolituse saanud tervishoiutöötajad, kes soovivad vaid normaalset töökorraldust, tööle vastavat palka ning arenemisvõimalusi, et pakkuda meie inimestele parimat võimalikku tervishoiuteenust.

Jätame pisiasjadesse sukeldumise ning vaatame suurt pilti!
Eelmine
Kas töötukassast saab töötamiseks abi ...
Järgmine
Normaalsed reaktsioonid

Lisa kommentaar

Email again: