Kuidas ma elan?
–
Olen kahe aastane ja kahe kahe kuune. Elu tundub põnev. Olen ikka veel üllatunud, et suudan liikuda treppidest ja käia kohtades kus mul alles hiljuti oli väga raske liikuda. Kõik vajab avastamist. Kõik on uus. Maailm tundub nii huvitav.
Kahe aastasena on normaalne kukkuda sõites rattaga. Täna küsimast, õlaliiges paraneb plaanipäraselt. Oleks vaid piisavalt aega füsioteraapiat korralikult teha. Põlv on põrutusest üle saanud aga annab tunda. Muidu on iga aastaseid kohustuslikud testid ja uuringud läbitud. Tulemuste kokkuvõtte saan järgmisel nädalal, siis selgub mida ja millal veel juurde vaja teha, loodetavasti see kõik jääb järgmisesse aastasse. Tahaks kohutavalt ühte vaba detsembrikuud, vaba uuringutest ja arstide külastusest...
Hull on see, kes arvab et kõik on lust ja lillepidu. Loomulikult on keeruline. Muidugi on päevi, kus kõik tundub must, hall ja lihtsalt tume. Näiteks siis kui saabub taas aega tervislikku seisundit põhjalikult kontrollida, see on tegelikult põrgulikult stressama panev. Kindlasti olen ma mõnel päeval ülevoolavalt rõõmus. Rohkem kui tavaliselt või rohkem kui enamus inimesi. Tundub lihtsalt normaalne võtta elust maksimum. Alati. Eriti siis kui sa oled tundnud kuidas elu su sõrmede vahelt lihtsalt välja libiseb.
Muidugi võtan ma palju asju ette. Olen alati võtnud. Muidugi peaksin ma rohkem puhkama, alati võiksin. See aasta on kõigil eriline. Meie oleme teinud kodus remonti st kolinud selleks ajaks üürikasse ja tagasi, olen parandanud Eesti tervishoiupoliitika perspektiivi informeerides poliitikuid sellest milline on tervishoiu olukord päriselt. Olen olnud kutsutud esineja nii konverentsil kui ka infopäeval, läbisin tervishoiuLEAN koolituse, tähistasime pulma aastapäeva, pidasime poja pulmi ;) Teha oleks veelgi rohkem kui praegu jaksan, aga saan aru et füüsiliselt olen ikka liiga palju ette võtnud ning stressavaid tööasju on liigselt olnud, tuleb vähemaks võtta ja rohkem logeleda, mida õpin jätkuvalt edasi AGA
Muidugi võtan ma palju asju ette. Olen alati võtnud. Muidugi peaksin ma rohkem puhkama, alati võiksin. See aasta on kõigil eriline. Meie oleme teinud kodus remonti st kolinud selleks ajaks üürikasse ja tagasi, olen parandanud Eesti tervishoiupoliitika perspektiivi informeerides poliitikuid sellest milline on tervishoiu olukord päriselt. Olen olnud kutsutud esineja nii konverentsil kui ka infopäeval, läbisin tervishoiuLEAN koolituse, tähistasime pulma aastapäeva, pidasime poja pulmi ;) Teha oleks veelgi rohkem kui praegu jaksan, aga saan aru et füüsiliselt olen ikka liiga palju ette võtnud ning stressavaid tööasju on liigselt olnud, tuleb vähemaks võtta ja rohkem logeleda, mida õpin jätkuvalt edasi AGA
Ma elan kogu aeg, täiel rinnal, kogu jõust, vedades ja lükates vankrit mida elu on mulle andnud. Nautides elu, elamist. Tsiteerides klassikuid - rõõmsaks eluks vaja vaid kahte asja - rõõmustada ja elada. Püsige terved. Hoidke ennast ja teised. Olge nendega, kes on päriselt olulised.
Ps pilt on minu ravimite võtmise äppist, hakkasin seda kasutama pisut peale haiglast naasmist ja pole suutnud kõik nädalad ideaalselt ravimeid manustada, kuid 100 nädalat olen suutnud võtta 7 päeva järjest kõik oma ravimid õigel ajal!!!
Lisa kommentaar
Kommentaarid: 16