Eesti tervishoid

Mõned küsimused minu enda elust ja kogemusnõustaja kogemusest

• Üks arst tegi e-konsultatsiooni teisele arstile. Teine arst kutsus patsiendi vastuvõtule, soovides eelnevalt veel mõne uuringu ära teha. Patsient läks teise arsti konsultatsioonile (sest kutsuti ja anti aeg), arst küsis - miks te siia tulite? Ja saatis patsiendi sama targalt ära. Probleem ei lahenenud
• Üks arst kirjutas haige haiglast välja aga unustas öelda, et raviskeem on muudetud või ei mäletanud seda enam patsient. Õnneks see siiski avastati nädalake hiljem ja ravi sai jätkuda vastavalt ettekirjutusele. Nüüd aga ei tea keegi - kas ravi jätkub elu lõpuni selliselt või ... ?
• Üks arst ei tea (sageli) miks teine arst on sellise ravi määranud, kuidas peaks siis patsient seda teadma?
• Mida teha kui avastad haigla epikriisist infot, mida enne kuulnud pole aga mis tundub oluline? 
• Kes ja kui sageli peaks vaatama patsiendi raviskeemi üle, kui sinna on kuhjunud juba päris palju ravimeid sh valuravi ? 
• Kuidas anda tagasisidet tervishoiusüsteemile selliselt, et pärast ei saa ise vastu näppe kui "tüütu/vinguv patsient"?
• Kuidas teada, mis on selle arsti või õe nimi, kellega ma päriselt suhtlesin või kes täna haiglas minu juures käis? Nimed pole loetavad või selgelt välja öeldud või pole isegi nimesilti olemas. VB käis ja rääkis hoopis koristaja?
• Kui palju peaks haiglas arvestama inimese individuaalsete eripäradega? Näiteks sooviga varem magama minna või väga vara tõusta ja sellest lähtuvalt ka erineva raviskeemiga võrreldes haigla rutiinsetest aegadest?
• Kas tõesti peab ikka veel inimese kell 21 üles ajama ja talle meelde tuletama, et enne magamaminekut peab pissile minema? Eriti kui patsiendil pole probleemi WC käimisega.
• jne jne

---------
Saan aru sellest, et kõik ei püsi meeles või ei jää täpselt meelde. Mõistan, et arsti aeg on kallis. Samas olen ikkagi 100% veendunud, et kui ühe inimese jaoks on aega võetud pisut enam, siis ta ei küsi asju 100 korda üle ja saab ehk raviskeemiga paremini hakkama. Ise hakkamasaav inimene on parem ka  tervishoiutöötaja jaoks. Epikriisis peaks info olema selliselt kirjas, et piisab selle väljaprintimisest, et  informeeritud saab nii patsient kui ka järgmine tervishoiutöötaja.

Tänapäeval saadetakse inimene haiglast koju esimesel võimalusel, see tähendab kodus ravi jätkumist ja mõnel juhul veel pikalt. Seega peab meil olema teavitus perearstisüsteemis, et patsient on nüüd haiglast kodus. Epikriis peab sisaldama infot millises seisundis patsient koju läks sh kas ja kuidas saab ta toime elamistoimingutega. Õigel ajal õiged ravimid on määrava tähtsusega, et inimene ei satuks tüsistustega tagasi haiglasse. Sotsiaalsed tegevused sh kasvõi ravimite kättesaamine apteegist või toidu kojutoomine peaks olema kontrollitud! Vajadusel peaks liikuma just perearstisüsteemist info sotsiaalsüsteemi, et selle inimese abivajadus on hetkel suurem. 

Meil tuleb erinevad tükid omavahel paremini ühendada ning töö INIMESE nimel peab saama koordineeritud! Meil on vaja IT lahendusi, mis ühendaks erinevate süsteemide info ja on ehitatud inimese ümber, mitte vastupidi.