Vaimne tervis
–
Olles pika staažiga juht, tean väga hästi, et kõik ei lähe ludinal. Lepase reega läheb üldse vaid siis hästi kui on hea regi ning mõnus ilm ja sile tee. Päriselus ei pruugi need kolm tegurit mitte kunagi kokku saada.
Pange anna sinna juurde krooniline terviseprobleem ja te saate juba ühe päris vildaka olukorra. Näen üha enam kuidas inimesel on vaimse tervise probleemid ning ta ei suuda nendega tegeleda ega elu ümber korraldada. Lõpuks mõjutab see tema tööd, lähedastega läbisaamist, rahalist olukorda ja palju muud.
Pange anna sinna juurde krooniline terviseprobleem ja te saate juba ühe päris vildaka olukorra. Näen üha enam kuidas inimesel on vaimse tervise probleemid ning ta ei suuda nendega tegeleda ega elu ümber korraldada. Lõpuks mõjutab see tema tööd, lähedastega läbisaamist, rahalist olukorda ja palju muud.
Statistika näitab, et kroonilise haigusega elavatel inimestel on keskmisest rohkem depressiooni. Siirdatud organitega inimistest väidetavalt võtab pea 50% antidepressante. Esialgne optimism ja maailmavallutamise tunne, asenduvad erinevatel inimestel erinevate probleemide, murede või hirmudega.
Osa inimestest kardab väga saada viiruseid ja nakkushaiguseid, mis võivad käivitada ahelreaktsiooni ning hullematel juhtudel viia äratõukereaktsioonini. Osa inimestest lootsid, et kõik probleemid kaovad pärast siirdamist ja teada saades või kogedes, et see nii pole - purunevad lootused. Osadel inimestel tekib haigus- või ravitüdimus, mis omakorda võib viia ravirežiimi "rikkumiseni" ja põhjustada hoopis uusi probleeme.
Inimesena ei ole meist paljud väga head abi küsijad. Mehed elavad oma tundeid rohkem sissepoole, naistel on rohkem tunnete väljaelamist aga ka ülemõtlemist, mida ei jagata oma lähedastega. Alati on lihtne leida vabandust a la "minu elukaaslane muresteb siis veel rohkem kui mina ja lõpuks pean mina hoopis teda lohutama". Kahjuks püütakse liiga sageli oma muresid või susisa tõsiseid terviseprobleeme "peita" võimalikult paljude eest sh mitte ainult lähedaste, vaid ka töökaaslaste ja sõprade eest. Peamiselt seetõttu, et on päris väsitav kogu aeg kõigile otsast peale seletada mis sul viga ning kuulata neid lõpetud õpetusi ja ettepanekuid, mida sa peaksid proovima :)
Jagamine ei tähenda seda, et sa ootad vastuseid ja soovitusi. Jagamine on tihti vajalik selleks, et sa ei läheks oma murele mõeldes ise "lõhki".
ÄRA KUULAMINE on parim, mida te oma lähedaste jaoks teha saata.
Minu isiklik kogemus näitab, et
- kui keegi, kellele sa tahad jagada, ei taha päriselt kuulda, siis OTSI KEEGI teine KELLELE SA SAAD PÄRISELT KÕIK SÜDAMELT ÄRA RÄÄKIDA. Jagatud mure on pool muret!
- tunded, emotsioonid ja kurbus tulevad ja lähevad. KUI OLED AGA "AUGUS", SIIS OTSI ABI. Ütle ka lähedastele, et sul on mure millega sa ise hakkama ei saa.
- Inimesed ütlevad sageli, et ei taha haigena kodus olla ja oma mõtteid mõlgutada - seega räägi tööandjaga, tal ja sul endal ka on kergem. SOTID SELGEKS JA MURET VÄHEM. Ainult haiguse pärast ei tohi sind keegi lahti lasta!
- mõtle välja kas Sa tegelikult üldse jaksad ja saad tööd teha, vb on parim lahendus siiski haigusleht? Vajadusel ka pikaajaline.
Märgake enda ümber inimesi ja nende muresid. Te ei saa alati füüsiliselt aidata, aga saate olemas olla. Te ei saa alati tööl järelandmisi teha aga julgege koos lahendusi leida. Ja te ei saa lõputust kaastundest jätta olulisi asju tegemata - kui inimene abi ei taha, siis ei saa seda abi ka anda :(
Osa inimestest kardab väga saada viiruseid ja nakkushaiguseid, mis võivad käivitada ahelreaktsiooni ning hullematel juhtudel viia äratõukereaktsioonini. Osa inimestest lootsid, et kõik probleemid kaovad pärast siirdamist ja teada saades või kogedes, et see nii pole - purunevad lootused. Osadel inimestel tekib haigus- või ravitüdimus, mis omakorda võib viia ravirežiimi "rikkumiseni" ja põhjustada hoopis uusi probleeme.
Inimesena ei ole meist paljud väga head abi küsijad. Mehed elavad oma tundeid rohkem sissepoole, naistel on rohkem tunnete väljaelamist aga ka ülemõtlemist, mida ei jagata oma lähedastega. Alati on lihtne leida vabandust a la "minu elukaaslane muresteb siis veel rohkem kui mina ja lõpuks pean mina hoopis teda lohutama". Kahjuks püütakse liiga sageli oma muresid või susisa tõsiseid terviseprobleeme "peita" võimalikult paljude eest sh mitte ainult lähedaste, vaid ka töökaaslaste ja sõprade eest. Peamiselt seetõttu, et on päris väsitav kogu aeg kõigile otsast peale seletada mis sul viga ning kuulata neid lõpetud õpetusi ja ettepanekuid, mida sa peaksid proovima :)
Jagamine ei tähenda seda, et sa ootad vastuseid ja soovitusi. Jagamine on tihti vajalik selleks, et sa ei läheks oma murele mõeldes ise "lõhki".
ÄRA KUULAMINE on parim, mida te oma lähedaste jaoks teha saata.
Minu isiklik kogemus näitab, et
- kui keegi, kellele sa tahad jagada, ei taha päriselt kuulda, siis OTSI KEEGI teine KELLELE SA SAAD PÄRISELT KÕIK SÜDAMELT ÄRA RÄÄKIDA. Jagatud mure on pool muret!
- tunded, emotsioonid ja kurbus tulevad ja lähevad. KUI OLED AGA "AUGUS", SIIS OTSI ABI. Ütle ka lähedastele, et sul on mure millega sa ise hakkama ei saa.
- Inimesed ütlevad sageli, et ei taha haigena kodus olla ja oma mõtteid mõlgutada - seega räägi tööandjaga, tal ja sul endal ka on kergem. SOTID SELGEKS JA MURET VÄHEM. Ainult haiguse pärast ei tohi sind keegi lahti lasta!
- mõtle välja kas Sa tegelikult üldse jaksad ja saad tööd teha, vb on parim lahendus siiski haigusleht? Vajadusel ka pikaajaline.
Märgake enda ümber inimesi ja nende muresid. Te ei saa alati füüsiliselt aidata, aga saate olemas olla. Te ei saa alati tööl järelandmisi teha aga julgege koos lahendusi leida. Ja te ei saa lõputust kaastundest jätta olulisi asju tegemata - kui inimene abi ei taha, siis ei saa seda abi ka anda :(
Lisa kommentaar