Reis Vol 7 - München
–
Meie viimane reisi sihtpunkt oli München. Linn, kus me kumbki polnud varem käinud. Kui maandusime, siis startisime otse Austriasse ja seega oli nüüd aeg linnaga tutvuda. Euroopa suurim keisriloss koos aaretekambri ning Inglise aiaga sai viimasel päeval ette võetud, kella 10st kella 20ni oli täis marssimise ehk reisipäev.
Plaani oli võetud ka BMW muuseum ja seda soovitame soojalt kõigile, kes Münchenisse satuvad. Vabalt sobib see nii lastele kui ka naistele, meestest rääkimata. Mul on olnud võimalus sõita mõnda aega BMW roolis ja pole miskit salata - see on sõidumugavus neile, kes armastavad auto üle kontrolli omada. Kindlasti pole see sõiduriist juhtidele, kes tahavad et auto ise sõidaks :) Aga jah, muuseum tasub kindlasti külastamist. Meil oli tore nii keisrilossis kui ka BMW ajalugu tundma õppides.
Oma silmaga said üle uudistatud ka surfarid Inglise aias. Tundub ikka uskumatu küll kui sulle kesklinnas kalipsos lainelaudur vastu jalutab. Isegi kui kell 5 lennujaama poole suundusime jalutasid esimesed fännid juba surfama. Igal juhul kui satute Münchenisse, siis minge vaatama.
Mis mind aga Müncheni puhul siiski üllatas on kaupluste ja kaubamajade rohkus, iga nurga peal ja kogu vanalinnas. Polnud ühtki vaba pinda, polnud ühtki tühja maja. Hea oli vaadata kuidas kõikvõimalikud ajaloolised kujud majade küljes, olid kaetud peenikese võrguga ning iga karniis täis pikitud teravat traati - ei ühtki tuvi! Inglise aedades linde ikka oli, kuid kraaksuvaid vareseid me ei kohanud.
Üleüldse on seekordne reis tekitanud minus tunde, et Tartu ei oska kohe mitte midagi oma parkidega peale hakata. Isegi Pärnu on suutnud pargid elama panna ning nendes on mõnus jalutada igal ajal, sõltumata kellaajast ning ilmast. Meil Tartus on pigem tehtud kõik, et inimesi parkidest eemal hoida. Mitte kusagil polnud hooldamata ja mädaneva puupuruga pargialuseid nagu Tartus. Münchenis inimesed nautisid ilma, kesklinnas jõe ääres ujuti, oldi jalgupidi vees ning nauditi. Pinke oli paigutatud nii puude alla sh jalgradadest eemale kui ka jalgradade kõrvale, muru oligi mõeldud kõndimiseks! Malelauad tänavatel, parkides, puhas, kohvik taas mõne parginurga peal jne. Taas, isegi Pärnu on suutnud parkidest maksimumi võtta, pannes teeradadele, puude vahele!, kettlambid rippuma ning luues kunstlikud ojad, kabe-malemängu kohad ning võimaluse juua - süüa. Eriti nüüd reisile tagasi vaadates ja Tartu kesklinnas käies tundub, et oleme siin linnas ikka saamatud.
Suur- linn Münchenile omaselt olid hommikuti tänaval öise pidutsemise jäljed, rahvast nagu murdu, igas kõrtsis jagus ka vabu laudu ja nälga selles linnas kannatama ei pea. Tegime ikka ka ühe päris saksapärase kõrtsikogemuse, kus toit oli väga hea. Minu üllatuseks, et suutnud nad siiski pakkuda naisteõlut ehk väiksemat kogust, aga eks siis sai jätta ju osa joogist joomata.
Esimest korda nägime hästi paljude söögikohtade ustel silte, et maksta saab AINULT kaardiga. Sularaha ei tahetud ja ei saanud kohe päris paljudes kohtades üldse kasutada. Šveitsis ja Itaalias seevastu oldi veel sularaha lembesemad, kuid ka seal tundus kaardiraha üle võtvat. Sellega tuleb siis edaspidi arvestada. Igal juhul kaks täispäeva Münchenis oli meie jaoks täiesti piisav, tagasi sinna ilmselt väga ei tahakski …
Oma silmaga said üle uudistatud ka surfarid Inglise aias. Tundub ikka uskumatu küll kui sulle kesklinnas kalipsos lainelaudur vastu jalutab. Isegi kui kell 5 lennujaama poole suundusime jalutasid esimesed fännid juba surfama. Igal juhul kui satute Münchenisse, siis minge vaatama.
Mis mind aga Müncheni puhul siiski üllatas on kaupluste ja kaubamajade rohkus, iga nurga peal ja kogu vanalinnas. Polnud ühtki vaba pinda, polnud ühtki tühja maja. Hea oli vaadata kuidas kõikvõimalikud ajaloolised kujud majade küljes, olid kaetud peenikese võrguga ning iga karniis täis pikitud teravat traati - ei ühtki tuvi! Inglise aedades linde ikka oli, kuid kraaksuvaid vareseid me ei kohanud.
Üleüldse on seekordne reis tekitanud minus tunde, et Tartu ei oska kohe mitte midagi oma parkidega peale hakata. Isegi Pärnu on suutnud pargid elama panna ning nendes on mõnus jalutada igal ajal, sõltumata kellaajast ning ilmast. Meil Tartus on pigem tehtud kõik, et inimesi parkidest eemal hoida. Mitte kusagil polnud hooldamata ja mädaneva puupuruga pargialuseid nagu Tartus. Münchenis inimesed nautisid ilma, kesklinnas jõe ääres ujuti, oldi jalgupidi vees ning nauditi. Pinke oli paigutatud nii puude alla sh jalgradadest eemale kui ka jalgradade kõrvale, muru oligi mõeldud kõndimiseks! Malelauad tänavatel, parkides, puhas, kohvik taas mõne parginurga peal jne. Taas, isegi Pärnu on suutnud parkidest maksimumi võtta, pannes teeradadele, puude vahele!, kettlambid rippuma ning luues kunstlikud ojad, kabe-malemängu kohad ning võimaluse juua - süüa. Eriti nüüd reisile tagasi vaadates ja Tartu kesklinnas käies tundub, et oleme siin linnas ikka saamatud.
Suur- linn Münchenile omaselt olid hommikuti tänaval öise pidutsemise jäljed, rahvast nagu murdu, igas kõrtsis jagus ka vabu laudu ja nälga selles linnas kannatama ei pea. Tegime ikka ka ühe päris saksapärase kõrtsikogemuse, kus toit oli väga hea. Minu üllatuseks, et suutnud nad siiski pakkuda naisteõlut ehk väiksemat kogust, aga eks siis sai jätta ju osa joogist joomata.
Esimest korda nägime hästi paljude söögikohtade ustel silte, et maksta saab AINULT kaardiga. Sularaha ei tahetud ja ei saanud kohe päris paljudes kohtades üldse kasutada. Šveitsis ja Itaalias seevastu oldi veel sularaha lembesemad, kuid ka seal tundus kaardiraha üle võtvat. Sellega tuleb siis edaspidi arvestada. Igal juhul kaks täispäeva Münchenis oli meie jaoks täiesti piisav, tagasi sinna ilmselt väga ei tahakski …
Lisa kommentaar