Ma olen kurb
–
Tegelikult võiks öelda, et päriselt kipub deprekas ligi. Ja mul endal pole nagu otseselt midagi halvasti aga ... Lugedes lehti, kommentaare, vaadates uudiseid ja kuulates poliitikuid, siis meil oleks justkui kõik halvasti - kas ikka päriselt on?
Inimestel on
- kadunud funktsionaalse lugemise oskus
- negatiivsust on rohkem kui positiivsust
- soov, et kõik teised peaks lahendama nende probleeme sh riik
- kadunud kahe jalaga maa peal olemise oskus
- vingumiseks rohkem aega ja tahtmist kui kunagi varem
- süvenemissoovi ja - oskust vähem kui kunagi varem
Eestis on (päriselt)
- vaba riik
- maailmatasemel tervishoid
- võimalus õppida tasuta ! peaaegu kõike mida hing ihkab
- võimalus nautida kultuuri
- elu parem kui varem
Meil ei ole kunagi varem olnud Eestis nii palju muuseumeid, kontserte, kinosid, teatreid, näituseid. Meil pole olnud nii palju võimalusi saada tasuta eestikeelset haridust kuni doktorikraadini välja. Maailmatasemel võimalused tervishoius sh võimalus iseenda heaks palju ISE ära teha. Rohkelt metsaradu ja tervisespordivõimalusi avalikus ruumis, et end kätte võtta ja oma tervist sh vaimset tervist toetada. Meil on nii palju lastehoiu võimalusi, mida KOV toetab, isegi siis kui ei jätku lasteaiakohti.
Muidugi võiks olla kõik veel parem, alati. Aga päriselt? Vaadake enda ümber - söögikohad on õhtuti täis ja reedeti kui pole kohta broneeritud võid näiteks Tartus jääda söömata (kui on vaja või soov nn väljas süüa). Isegi kiirsöögikoha ukse taga on saba. Toidukullerid töötavad täistuurides. Kõik see näitab "head elu". Ise turult või poest toiduaineid valides on kodus võimalik alati odavamalt süüa teha.
Teatripileteid ei ole kõigile soovijatele saada, EMO on ikka lahti kui kusagilt mujalt kiiret terviseabi ei saa, ravimite kättesaadavus ning arsti juurde saamine on tegelikult parem kui kunagi varem, poed on kaupa täis ...
Aga kui loed ajalehti või isegi sotsiaalmeediat, siis kõik on halvasti. Tõesti, me vingume end haigeks! Ma olen ikkagi kurb.
- kadunud funktsionaalse lugemise oskus
- negatiivsust on rohkem kui positiivsust
- soov, et kõik teised peaks lahendama nende probleeme sh riik
- kadunud kahe jalaga maa peal olemise oskus
- vingumiseks rohkem aega ja tahtmist kui kunagi varem
- süvenemissoovi ja - oskust vähem kui kunagi varem
Eestis on (päriselt)
- vaba riik
- maailmatasemel tervishoid
- võimalus õppida tasuta ! peaaegu kõike mida hing ihkab
- võimalus nautida kultuuri
- elu parem kui varem
Meil ei ole kunagi varem olnud Eestis nii palju muuseumeid, kontserte, kinosid, teatreid, näituseid. Meil pole olnud nii palju võimalusi saada tasuta eestikeelset haridust kuni doktorikraadini välja. Maailmatasemel võimalused tervishoius sh võimalus iseenda heaks palju ISE ära teha. Rohkelt metsaradu ja tervisespordivõimalusi avalikus ruumis, et end kätte võtta ja oma tervist sh vaimset tervist toetada. Meil on nii palju lastehoiu võimalusi, mida KOV toetab, isegi siis kui ei jätku lasteaiakohti.
Muidugi võiks olla kõik veel parem, alati. Aga päriselt? Vaadake enda ümber - söögikohad on õhtuti täis ja reedeti kui pole kohta broneeritud võid näiteks Tartus jääda söömata (kui on vaja või soov nn väljas süüa). Isegi kiirsöögikoha ukse taga on saba. Toidukullerid töötavad täistuurides. Kõik see näitab "head elu". Ise turult või poest toiduaineid valides on kodus võimalik alati odavamalt süüa teha.
Teatripileteid ei ole kõigile soovijatele saada, EMO on ikka lahti kui kusagilt mujalt kiiret terviseabi ei saa, ravimite kättesaadavus ning arsti juurde saamine on tegelikult parem kui kunagi varem, poed on kaupa täis ...
Aga kui loed ajalehti või isegi sotsiaalmeediat, siis kõik on halvasti. Tõesti, me vingume end haigeks! Ma olen ikkagi kurb.
Lisa kommentaar