Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Kulud ja talupoja-mõistus

Ütlen ausalt, et loen ja kuulan Eesti uudiseid küll, aga ei tee seda süstemaatiliselt. Lihtsalt liialt palju virisemist ning pealkirju, mis sisule ei vasta. Samas ei saa ma oma tänase töö tõttu ajakirjandust kuidagi ka oma elust välja lülitada. Nii jõuab minuni ikka info ja eks tuleb nii mõnessegi teemasse rohkem süüvida, aga ausalt ...
Ma ei saa aru. Ma tõesti ei tea täpselt mitu korterit on konkreetsetel riigikogu liikmetel, kuhu nad täpselt on sisse kirjutatud ja kas neil on õigus saada hüvitist või mitte.  Ma ei ole kogenud kas riigikogu töö kõrvalt võib või saab käia taksot sõitmas või toitu laiali vedamas või pakiautomaate täitmas. Mul pole udu aimugi, kas mõnes linnas on kõik hotellid täis ja lihtsalt on vaja magada kõige kallimas, ma ei saa aru - miks lapse või abikaasa või armukese tööle kaasa võtmine peaks olema keelatud, kuid ei mõista miks see pole reguleeritud. Ma ei tea kas Eesti on nii suur, et tingimata peab ühepäevase lähetuse puhul varem kohale sõitma ja ennast välja magama või mitte, ma ei tea kas riigi raha eest reedel magada tohib kui laupäev ei ole tööpäev AGA  

Ma tean, et  (ideaalis ka mujal aja kindlasti!) riigiasutuse juhina:
- on sul eetiline kohustus käituda nii nagu sa soovid, et käituvad sinu töötajad
- on sul moraalne kohustus olla eeskujuks nii oma tegudes kui ka sõnades 
- on sul enamasti veel mõni ülemus, kellega asjad kas kokku leppida või kellele esitada ettepanek mõne regulatsiooni loomiseks, muutmiseks või täpsustamiseks
- on sul enamasti võimalik sättida oma tegemisi nii, et see ei riiva üldsuse üldiseid tõekspidamisi

Ma olen veendunud:
- et riigikogu kuluhüvitised  ja nendega skeemitamine on nii kaua ja nii paljudes variatsioonides olnud ajalehtede veergudel, et see peaks olema ammu üle vaadatud ja täpsustatud.
- et kui sa juhina või lihtsalt mõtleva inimesena kahtled mõnes kulus, siis parem ära seda tee. Kahe jalaga maapeal olles, Sa tead mis on mõistlik ja mis mitte. Kui Sa pead iseennast veenma, et see on ÕIGE, siis see enamasti ei ole.
- kui inimesed lasevad lõputult enda seljas liugu lasta ja ei "julge" midagi ette võtta, siis ei saa ükski "väljast tulija" üksi seda tegevust lõpetada. Inimesed ise peavad julgema küsida:  "Miks?".

Ma olen pikaagse riigiasutuse juhi kogemusega näinud piisavalt rumalaid tegevusi ja esitanud palju küsimusi - MIKS? Ma olen saanud palju vastuseid "nii on see alati olnud" või " see ei ole minu pädevuses". Mind sellised vastused ei rahuldanud ei siis ega praegu ja seega ma ei ole lõpetanud küsimust MIKS? Soovitan Sullegi - ära lõpeta kunagi!

ps ja kallid riigi rahaga toimetajad, kutsuge ometi appi oma talupojamõistus, mõelge kuidas on loogiline, mitte kuidas on alati tehtud või veel hullem, pole kunagi vahele jäänud, nüüd testime ...

Eelmine
Elu koos ...
Järgmine
Tulemusrahastamine tervishoius

Lisa kommentaar

Email again: