Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Käisin üle aastate lendamas…

Mulle tehti kahe kopsu siirdamine 2018 aastal. Praktiliselt terve aasta enne siirdamist elasin nii, et paremas kopsus oli õhkrind. Toeks lisahapnik. 

Minu harvikhaigusega kaasnes sageli kopsu kollabeerumist (kokku kukkumist), kuna kops “lekkis” - seda kõike üle 10 aasta. Kuigi lendamine ei peaks otsest mõju avaldama, siis tähendas iga lendamine alati minu jaoks hirmu. Hirmu järgmise kopsus pandava õhutoru ees… seega enne 2022 aastat lendasin viimati 2017
Juba eelmisel suvel tekkis aga tahtmine uuesti lennata, kuid covid muutis selle küsitavaks. Sel suvel otsustasime, et kohe kui puhkus algab, tuleb minna. Ausalt öeldes oli see mõte ikkagi hirmus. Info lennujaamade kohta, lendude hilinemisest, mõtted paljudest inimestest väikeses ruumis, ravimitega piiri ületamisest, ravimite säilitamiseta kuumas kliimas, covidisse nakatumise võimalikkusest, võimalikest vigastustest arvestades minu pidevaid valesti astumisi ja hüppeliigeste jamasid, õlaliigeste kummalist liikumist jms ja paljudest jamadest vallutasid mu mõtted… Kerge paanika käis selle kõigega kaasas. Ratsionaalselt mõeldes aga käivad minutaolised inimesed ikka reisidel ja seega sai uudishimu võitu.

Montengro oli küll nende mõtete vaates hullumeelne valik aga
EU piir oli sealsamas, otselend ja mõistlik lennuaeg said plussideks, hotellis hommikusöögil esimeste seas süües, ujumiskingi kasutades ja pudelivett juues riskid väiksemad. Ravimid sai kenasti jätta kondintsioneeritud tuppa ning loomulikult korralik reisikindlustus vormistatud. Arvestades, et liikusime väljaspoole EU piire, siis sai kaasa võetud nii tõend arstilt kui ka ravimiametist. Päris passikontrolli pole ju ammu läbinud ka ja elutähtsad ravimid peavad kõik lennukis kaasas olema - seega parem karta kui (pärast) kahetseda. Muide - insuliini kobarampulli vahetasin peale reisi ikka välja, sest kuumus oli kõrge ja mine tea seda säilivust…

Lendamist pole ma peljanud ja teadmine, et seekord ei järgne kopsu kollabeerumist, oli super. Lennujaamas ja lennukis kandsime ffp2 maske. Ekskursioonidele eelistasime rendiautot ning ise ekskurseerimist. Valitud asukohas olid covid näitajad madalad ka.

Ükski reis ei möödu muidugi päris viperusteta. Nii elasime üle hotellis tulekahju, lähedase metsatulekahju, tagasilennu hilinemise 5 tundi. Reisil saime aga peale puhkuse, merevees regulaarsest ujumise, hulga emotsioone imelisest loodusest ja toredatest inimestest, uusi maitseelamusi ning põnevust. Kaasavõetud 7 raamatust sai 5 loetud ning 10 päevasest reisist sai enne tagasilendu omakorda ka välja puhatud. Selgeks sai kuidas ravimiametist ravimite paberit kaasa vormistada ning milliseid asju jälgida. Mine tea kui lendamine hirmkalliks muutub või pandeemia asendub vaid järgmiste pandeemiatega, siis VB on järgmine lend taas 6 aasta pärast ?

Igal juhul - oli super reis.
Eelmine
Tervena elamine
Järgmine
Miks ma armastan tantsutrenni ...

Lisa kommentaar

Email again:

Kommentaarid: 1

Linda Nii vahva reisimõtete lugemine, igast lausest õhkub reisiga rahulolu. Turvalisi lennureise ka edaspidiseks Jul 18, 2022