Enne kui sildi kleebid, astu teise poole kingadesse
–
Minu jaoks on september "ülevaatuse" kuu st et käin uuringutel, teen analüüse ja kohtun mitmete spetsialistidega. Tegemist on igal aastal ajaga, kus ma tunnen stressi, sõltumata sellest kuidas arstivisiidid kulgevad või uuringutulemused tulevad. Fakt, et ma pean minema ja laskma end uurida - mõjub mulle alati, juba ette, kurnavalt.
Veendun iga aastaga üha enam, omal nahal, kui väga on vaja kuulda spetsialisti käest selget informatsiooni ja lohutavat võrdlust keskmistega. Sõltumata sellest, et iga inimene on unikaalne (ja päriselt on), on arstil, õel ja teistel tervishoiutöötajatel kogemust, mille alusel on võimalik teha teoreetilisi järeldusi ja võrrelda sind keskmisega ning sind läbi nende teadmiste jagamise ja oma kogemuse - lohutada!
Üksikute näitajate võrdlemine netist saadud infoga ajab iga inimese hulluks. Kui paljud meist seda aga päriselt ikkagi teevad, isegi teades et see pole “päis see”? Facebookis on grupp, kus sageli küsitakse a la ühe vereanalüüsi näitaja alusel a la mis ma nüüd teen? Juba on olemas juhtum, kus patsient tegi füsioteraapiat AI koostatud programmi alusel ja tekitas endale uue terviserikke, sest AI ei omanud inimese tervisest terviklikku pilti. Osa inimestest usub masinat rohkem kui inimest, mis võib aga tervise osas osutuda hoopiski ohtlikuks.
Selle vältimiseks on vaja vaja usaldust tervishoiutöötaja ja patsiendi vahel.
Minu arst võttis seekord taas aega, et näidata minu analüüside kõikumisi läbi aastate, mõistes et mõnevõrra kehvad numbrid konkreetsel hetkel, võivad tuju halvendada. Eriti kui samal ajal on inimesel enesetunne kehva ja väsimus peal. Kuulates siiraid küsimusi, saades põhjalikke vastuseid, ärevus väheneb. Minu puhul on veel hea kui keegi tuletab meelde, et on täielik ime, et sa elad.
Üks aspekt on aga mulle jäänud eriti südame külge. Kui inimene läheb arsti juurde kaebustega aga ei saa kohe diagnoosi, sest kõik näitajad lihtsalt ei klapi selle diagnoosiga või kõik asjad ei ole, diagnoosi saamiseks, veel väljendunud, siis jätab arst patsiendi jälgimisele. Patsient on muidugi kannatamatu, sest tal on vaevused. Kui nüüd patsient otsib teisest arvamust, siis näiteks poole aasta pärast võivad olla tema sümptomid süvenenud, uuringutulemused halvenenud ehk juba on kõik näitajad diagnoosi saamiseks olemas. Nii panebki teine arst välja diagnoosi. Patsient aga leiab nüüd, et teine arst oli parem kui esimene. Kuigi see päriselt nii pole.
Olen saadud kogemuste alusel kindel, et teist arvamust minnaksegi küsima siis kui usaldust ei ole. Usalduse tekkimiseks on vaja aega. Kui sa tunned, et arst vaatab sind kui tervikut, siis usaldus kasvab ja enesetunne paraneb. Jah, mõlemad peavad sellele andma võimaluse ja võtma selle usalduse tekitamiseks aega.
Kui teie arst jätab teid jälgimisele, siis andke talle võimalus teie tervist jälgida. Leppige kokku, millal annate tagasisidet ja kuidas. Leppige kokku kuidas saate arsti jutule, kui teil läheb halvemaks. Leppige kokku, mis on esimene asi mida teete kui teil on päriselt halb olla. Aidake end aidata.
Mina jätkan oma uuringuid ja analüüse ning ei tee ise järeldusi. Selleks on väljaõppinud spetsialistid, kelle kogemus ja pidev enesetäiendamine tagavad oluliselt paremad järeldused kui ma ise teeksin sh ka igasuguste AI abilistega.
Usaldus on kasvanud aas
Üksikute näitajate võrdlemine netist saadud infoga ajab iga inimese hulluks. Kui paljud meist seda aga päriselt ikkagi teevad, isegi teades et see pole “päis see”? Facebookis on grupp, kus sageli küsitakse a la ühe vereanalüüsi näitaja alusel a la mis ma nüüd teen? Juba on olemas juhtum, kus patsient tegi füsioteraapiat AI koostatud programmi alusel ja tekitas endale uue terviserikke, sest AI ei omanud inimese tervisest terviklikku pilti. Osa inimestest usub masinat rohkem kui inimest, mis võib aga tervise osas osutuda hoopiski ohtlikuks.
Selle vältimiseks on vaja vaja usaldust tervishoiutöötaja ja patsiendi vahel.
Minu arst võttis seekord taas aega, et näidata minu analüüside kõikumisi läbi aastate, mõistes et mõnevõrra kehvad numbrid konkreetsel hetkel, võivad tuju halvendada. Eriti kui samal ajal on inimesel enesetunne kehva ja väsimus peal. Kuulates siiraid küsimusi, saades põhjalikke vastuseid, ärevus väheneb. Minu puhul on veel hea kui keegi tuletab meelde, et on täielik ime, et sa elad.
Üks aspekt on aga mulle jäänud eriti südame külge. Kui inimene läheb arsti juurde kaebustega aga ei saa kohe diagnoosi, sest kõik näitajad lihtsalt ei klapi selle diagnoosiga või kõik asjad ei ole, diagnoosi saamiseks, veel väljendunud, siis jätab arst patsiendi jälgimisele. Patsient on muidugi kannatamatu, sest tal on vaevused. Kui nüüd patsient otsib teisest arvamust, siis näiteks poole aasta pärast võivad olla tema sümptomid süvenenud, uuringutulemused halvenenud ehk juba on kõik näitajad diagnoosi saamiseks olemas. Nii panebki teine arst välja diagnoosi. Patsient aga leiab nüüd, et teine arst oli parem kui esimene. Kuigi see päriselt nii pole.
Olen saadud kogemuste alusel kindel, et teist arvamust minnaksegi küsima siis kui usaldust ei ole. Usalduse tekkimiseks on vaja aega. Kui sa tunned, et arst vaatab sind kui tervikut, siis usaldus kasvab ja enesetunne paraneb. Jah, mõlemad peavad sellele andma võimaluse ja võtma selle usalduse tekitamiseks aega.
Kui teie arst jätab teid jälgimisele, siis andke talle võimalus teie tervist jälgida. Leppige kokku, millal annate tagasisidet ja kuidas. Leppige kokku kuidas saate arsti jutule, kui teil läheb halvemaks. Leppige kokku, mis on esimene asi mida teete kui teil on päriselt halb olla. Aidake end aidata.
Mina jätkan oma uuringuid ja analüüse ning ei tee ise järeldusi. Selleks on väljaõppinud spetsialistid, kelle kogemus ja pidev enesetäiendamine tagavad oluliselt paremad järeldused kui ma ise teeksin sh ka igasuguste AI abilistega.
Usaldus on kasvanud aas
Lisa kommentaar