EMO uks päeval kinni või mitte?
–
EMO ja perearstisüsteem on omavahel tihedalt seotud - need on tegelikult mõlemad esmatasandi teenused. KUI perearst on kättesaadav tööpäeviti alati kell 8-18, siis võiks teoreetiliselt EMO uksed sel ajal sissejalutajatele suletud olla ehk vaid kiirabile avatud.
Mis on sellise lahenduse vastu?
1. Väidetavalt jalutab iga nädal vähemalt üks inimene EMOsse, kes oleks jäänud kiirabi kutsudes hiljaks aga nüüd jäi ellu.
2. Perearstide vastuvõtud on täis ja iga inimene igal suvalisel hetkel sinna ei pääse, mõni teema aga vajab ikkagi kohest sekkumist
3. Pole mõtet kutsuda kiirabi, kui jõuan ise kiiremini kohale ja a la veri lahmab, luua on katki jms, kus on suht selge et perearst ei saa aidata
4. Inimesed on siis segaduses ja ei tea kuhu täpselt pööduda või veel hullem - ootavad nn kellaaja kukkumist, et siis ikka EMOsse minna
Mis on sellise lahenduse poolt?
1. EMO koormus võiks teoreetiliselt väheneda päevasel ajal
2. Oma perearst tunneb patsienti kõige paremini ja saab paljudel juhtudel ehk isegi paremini aidata
3. EMO visiitide analüüs näitab, et päris suure hulga pöördumisi peaks saama esmatasandil lahendatud ja siis jääks EMO seda kõige enam vajavatele pöördujatele
KUIDAS siis ikkagi teha?
1. EMO avatud kiirabile kell 8-18 ja tervisekeskused/perearstid olemas kella 18ni sh nn valve - esmatasandi abi. Siin võiksid toetada ja tegutseda ka KOVid, koos tervisekassaga ja pakkuda nii mõneski kohas valve - esmatasandi teenus kuni kella 21ni.
2. Juhul kui inimesel on vaja EMOst abi ja kiiremini jõuab kohale on ilma kiirabita, siis helistatakse kiirabisse, et olukorda kirjeldada ning kiirabi annab teada EMOsse, et selline pt saabub või inimene helistab perearstile ja siis perearst kinnitab, et tuleb minna EMOsse, sest probleem on "kahtlane" aga tal pole vabu aegu ja siis teavitab niisamuti ka perearst EMOt saabuvast patsiendist.
3. Juhul kui inimene on EMO ukse taga abivajadusega, siis ta sisse ikka saab AGA kui tegemist pole EMO olukorraga ja patsient saab valve-esmastasandile pöörduda, siis saadetakse ta sinna ning teda EMOs ei teenindata
või kui EMOs pakutakse talle teenust, siis tuleb selle eest tasuda kõrgema omaosalusega.
Mina ise olen saadetud ja omal jalal liikunud perearsti juurest EMOsse, kaasas kiri miks ja asjad liikusid väga kiiresti. Ma olen saanud eriarstilt telefonitsi soovituse minna EMOsse ja saanud seal kurjustada. Ma olen omal jalal läinud EMOsse ja saanud kurjustada, et ma ei kutsunud kiirabi. Ma olen kiirabiga saabunud EMOsse ja ikka vaielnud kohapeal selle üle mis mul viga on. Ma olen jalutanud EMOsse ja tulnud sealt sama targalt tagasi soojade soovitustega väheseks tegevuseks aga hing rahul, et asi üle kontrollitud.
Mida ma sellega tahan öelda - on miljon põhjust, miks inimene tahab ja vajab EMOsse pöördumist, kuid harjumuse jõud on suur meil kõigil. Miks mitte proovida harjumust siiski muuta?
Nüüd on lisandunud aspekt, et triaažiõde võiks vaadata ja otsustada kas patsient saata tagasi või mitte. Tähelepanuta on jäänud oluline aspekt - triaaž on sisu poolest patsientide "sorteerimine" ehk otsus on - kas sinu probleem on pakiline või kannatab oodata. AGA kui lisandub võimalus "ära saata", siis peaks lisaks triaažile toimuma siiski inimese läbivaatus ja hindamine - ikka selleks et mitte midagi "maha magada". Mõtlemise koht - mida me tegelikult sellega muudame ja kas inimene rahuneb?
Muidugi töötavad kõik uued mõtted-asjad siis paremini kui neid kasutatakse komplektselt ehk mitu uuendust paralleelselt + inimeste teadlikkuse tõus.
MIKS lähevad inimesed EMOsse, kui neil justkui selleks vajadust pole?
Tegelikult on selleks kaks peamist põhjust 1. neil on hirm 2.neil on uskumus, et seal saab vajalikud uuringud kiiresti tehtud ning tõde selgub ruttu
KUI neid kahte põhjust poleks, siis kukuks EMO " ise külastavate" inimeste arv olulisel määral.
Ideid? Vastuväiteid?
Muideks kui ei proovi, siis ei saa ka teada, kas see töötaks
1. Väidetavalt jalutab iga nädal vähemalt üks inimene EMOsse, kes oleks jäänud kiirabi kutsudes hiljaks aga nüüd jäi ellu.
2. Perearstide vastuvõtud on täis ja iga inimene igal suvalisel hetkel sinna ei pääse, mõni teema aga vajab ikkagi kohest sekkumist
3. Pole mõtet kutsuda kiirabi, kui jõuan ise kiiremini kohale ja a la veri lahmab, luua on katki jms, kus on suht selge et perearst ei saa aidata
4. Inimesed on siis segaduses ja ei tea kuhu täpselt pööduda või veel hullem - ootavad nn kellaaja kukkumist, et siis ikka EMOsse minna
Mis on sellise lahenduse poolt?
1. EMO koormus võiks teoreetiliselt väheneda päevasel ajal
2. Oma perearst tunneb patsienti kõige paremini ja saab paljudel juhtudel ehk isegi paremini aidata
3. EMO visiitide analüüs näitab, et päris suure hulga pöördumisi peaks saama esmatasandil lahendatud ja siis jääks EMO seda kõige enam vajavatele pöördujatele
KUIDAS siis ikkagi teha?
1. EMO avatud kiirabile kell 8-18 ja tervisekeskused/perearstid olemas kella 18ni sh nn valve - esmatasandi abi. Siin võiksid toetada ja tegutseda ka KOVid, koos tervisekassaga ja pakkuda nii mõneski kohas valve - esmatasandi teenus kuni kella 21ni.
2. Juhul kui inimesel on vaja EMOst abi ja kiiremini jõuab kohale on ilma kiirabita, siis helistatakse kiirabisse, et olukorda kirjeldada ning kiirabi annab teada EMOsse, et selline pt saabub või inimene helistab perearstile ja siis perearst kinnitab, et tuleb minna EMOsse, sest probleem on "kahtlane" aga tal pole vabu aegu ja siis teavitab niisamuti ka perearst EMOt saabuvast patsiendist.
3. Juhul kui inimene on EMO ukse taga abivajadusega, siis ta sisse ikka saab AGA kui tegemist pole EMO olukorraga ja patsient saab valve-esmastasandile pöörduda, siis saadetakse ta sinna ning teda EMOs ei teenindata
või kui EMOs pakutakse talle teenust, siis tuleb selle eest tasuda kõrgema omaosalusega.
Mina ise olen saadetud ja omal jalal liikunud perearsti juurest EMOsse, kaasas kiri miks ja asjad liikusid väga kiiresti. Ma olen saanud eriarstilt telefonitsi soovituse minna EMOsse ja saanud seal kurjustada. Ma olen omal jalal läinud EMOsse ja saanud kurjustada, et ma ei kutsunud kiirabi. Ma olen kiirabiga saabunud EMOsse ja ikka vaielnud kohapeal selle üle mis mul viga on. Ma olen jalutanud EMOsse ja tulnud sealt sama targalt tagasi soojade soovitustega väheseks tegevuseks aga hing rahul, et asi üle kontrollitud.
Mida ma sellega tahan öelda - on miljon põhjust, miks inimene tahab ja vajab EMOsse pöördumist, kuid harjumuse jõud on suur meil kõigil. Miks mitte proovida harjumust siiski muuta?
Nüüd on lisandunud aspekt, et triaažiõde võiks vaadata ja otsustada kas patsient saata tagasi või mitte. Tähelepanuta on jäänud oluline aspekt - triaaž on sisu poolest patsientide "sorteerimine" ehk otsus on - kas sinu probleem on pakiline või kannatab oodata. AGA kui lisandub võimalus "ära saata", siis peaks lisaks triaažile toimuma siiski inimese läbivaatus ja hindamine - ikka selleks et mitte midagi "maha magada". Mõtlemise koht - mida me tegelikult sellega muudame ja kas inimene rahuneb?
Muidugi töötavad kõik uued mõtted-asjad siis paremini kui neid kasutatakse komplektselt ehk mitu uuendust paralleelselt + inimeste teadlikkuse tõus.
MIKS lähevad inimesed EMOsse, kui neil justkui selleks vajadust pole?
Tegelikult on selleks kaks peamist põhjust 1. neil on hirm 2.neil on uskumus, et seal saab vajalikud uuringud kiiresti tehtud ning tõde selgub ruttu
KUI neid kahte põhjust poleks, siis kukuks EMO " ise külastavate" inimeste arv olulisel määral.
Ideid? Vastuväiteid?
Muideks kui ei proovi, siis ei saa ka teada, kas see töötaks
Lisa kommentaar