Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Uus auto ?

Nii palju kui on inimesi, nii palju on ka arvamusi ;) ehk sellest hetkest kui hakkasime rääkima, et Volvot pole kahjuks enam mõistlik parandada, hakkas tulema mõtteid ja ettepanekuid millised auto peaksime soetama.
Juba ammu on selge, et inimesed on üldiselt -  kasutatud autode ja uute autode inimesed. Kasutatud autode inimeste mantra kõlab "uus auto kaotab oma hinnast 1/3 kohe kui poest välja sõidad". Uute autode inimestel seevastu on arvamus "saad muretult liikuda ja ei pea varjatud vigade peale mõtlema, pealgi saad auto ise korralikult sisse sõita". Ehk nii nagu ikka on poolt ja vastu argumente ohtralt, mõlemale poolele.

Minul endal uue kogemust pole, kuna nimetatud Volvo oli minu esimene auto, ostetud kasutatuna ning sõidetud sai  7 aastat. Pealgi on mul autojuhi loadki alles 9 aastat vanad;) Volvo oli super. Pragmaatiliselt mõeldes panin ma ka sellesse autosse 7 aasta jooksul sisse vähemalt paartuhat eurot + regulaarsed hooldused ja mõned Kasko juhtumid, kaks poleerimist ja paar vahatamist. Kilomeetrite järgi oli käes järgmise paari tuhande autosse paigutamine. Juba mitu aastat ei pandud sinna autosse ka enam originaalvaruosi. Plaan oli küll selle autoga veel paar aastat sõita, kuid...  kui hetkel on auto väärtus pea sama suur kui remont,  siis tundub mõistlik see raha juba liisingusse suunata. Paari aasta pärast oleksin ilmselt juba elektriauto peale mõelnud aga täna veel mitte. Tegelikult olen üllatuslikult kurb, poleks ise ka arvanud et võin ühe auto pärast üldse nii löödud olla. Tegemist on ju tarbeesemega aga siiski - minu esimene oma, jagasin teda hea meelega ja kohe sisse istudes tundsin, et on oma. Poetasin täna isegi paar pisarat, nagu head sõpra viimasele teekonnale saates. Tavatu emotsionaalsus minu poolt, millest kodused ka tegelikult aru ei saanudki ning olgem ausad - on kuidagi keeruline seletada ka (või võib seletada alati Vähkide puhul Kuu seisuga). 

Igal juhul on tekkinud lõpuks, peale pikka vaagimist tunne, et aeg on katsetada uue autoga. Subaru, Audi, BMW või Mercedes jäävad seekord valikust välja (eriti praeguses ootamatuste ja remondimöllus). Armastan küll (ralli)autosi, kuid ei pea mõistlikuks teha tööd ainult autoliisingu maksmiseks. Toyota ja WW mudelid ei ole mulle kunagi, erinevatel põhjustel, sümpaatsed olnud. No lihtsalt ei haagi need mudelid minuga. Honda ja Hyundai ja Renault on lootustandvad ning järjest paranevad oma sõiduomadustelt aga päris mitte minu "stiil". Lisaks on paljud täna pakutavad autod suht suured (ja üldse kõik Eestis sõidavad maasturitega) aga  mida sa teed suure autoga, kui sul pole maamaja ja mudast kruusateed kus sellega liikuda?

Auto värv on minu jaoks kõige ebaolulisem asi. Oluline on see, et kW peab olema vähemalt 100 ja üle 1 liitrist mootorit vajan ka. Ma sõidan liiga palju Tartu - Tallinn - Tartu maanteel, seega väiksemate võimsustega lihtsalt ei vea välja. Järgmine küsimus -  kas manuaal või automaat (siiani manuaal) ning diisel või bensiin (siiani diisel). Üht koma teist ikka neist erinevustest tean.  Eelistaksin  diislit ja manuaali, kuid abikaasa veenis automaati vaatama ning margid, milleni hetkel jõudsin, ei andnudki diisli valikut.

Ühesõnaga südame rahustuseks vaatasin läbi kõikvõimalikud portaalid ka kasutatud autode osas sh Saksast ja mujalt toodavad. Ja ilmselt vaatan veel ja veel. Uute autode valikust teeks proovisõite, sest kuidas muidu tead kas on Sinu auto, päriselt. Esimeses valikus üks Ford ning üks Opel. Saab olema põnev.

Ja lõppude lõpuks on alati võimalik taas elada autovaba elu. Kindlasti mäletavad mu tuttavad aegu, kus ikka ja jälle oli vaja mind autosse mahutada. Pealgi on ühistransport suuremate linnade vahel 7 aasta jooksul oluliselt paremaks muutnud. Elame - näeme. Kõigepealt pöidlad pihku, et värvimine homme lõpeks ja ülehomme algaks põrandate panek. Sealt siis varsti infot edasi...

Eelmine
Õnn on olla...
Järgmine
Remont...

Lisa kommentaar

Email again: