Saatekirjad ja järjekorrad
–
Milleks ja kellele on päriselt vaja saatekirja? Miks peab tervishoiutöötaja tegemaa copy paste ja nö andma saatekirja kui ta võiks selle asemel panna koheselt patsiendile järgmise spetsialisti aja?
Digilugu peab töötama nii, et andmed selles on kogu aeg aktuaalsed, update toimub iga spetsialisti poolt järjest justkui samale "paberile". Arvutil on hea omadus säilitada kõikide ja kõige digijälgi, seega pole probleem asju niimoodi seadistada, et eelnev kaudma ei lähe.
Kui tahame, et kõik algaks perearstist, siis peab olema süsteem kus patsienti hinnanud, ülevaadanud, uurinud perearst - pereõde saab vajadusel panna patsiendile järgmise spetsialisti või spetsialistide aja. Olukorda hinnates
saab aega paigutada kaugemaks või lähemaks või saata erandkorras punasel joonel patsiendi edasi KOHE. Eelnevalt, otsustamiseks, peab muidugi olema igal õel, eriõel, arstil võimalus kolleegiga konsulteerida või e-konsulteerida :), et leida parim võimalik lahendus PATSIENDILE.
Järgime spetsialist võtab lahti digiinfo ja näeb, et viimasest kohtumisest on andmetes küsimus suure küsimärgiga, mis on suunatud just sellele spetsialistile.
Samuti peaks toimuma uuringutega. Ehk saatekirja pole, vaid on aeg. See, kelle juurde pt liigub vaatab digiinfost mida vaja teha. Siit on veel üks arenguvõimalus - vahel uuringut tegev spetsialist peab saama ise otsustada milline uuing on parim. Kui saadetakse uuringule, siis peab olema selge MILLIST probleemi me lahendame - kas kinnitame hüpoteesi või otsime põhjuseid. Ühel puhul teab arst ilmselt täpselt milline uuring hüpoteesi kinnitab, kuid teisel puhul võib seda paremini teada uuringut tegev spetsialist.
Miks peame helistama arstile ja asju üle küsima, kui võiksime patsiendina näha oma andmeid niisamuti ajaliselt muutumas kui seda näeb arst eriarstisüsteemis konkreetses asutuses? Miks ei tule tervishoiutöötaja töölauale märkust, kui mõne pt seisund on halvenenud - kutsutud kiirabi või satutud EMOsse või ka eriarstiabis märkus kui mõni patsient tuleb kiiremas korras tagasi kutsuda, kuna analüüsides on olulised nihked?
Paneme e-riigina e-võimalused enda jaoks tööle. Teeme ära!
Kui tahame, et kõik algaks perearstist, siis peab olema süsteem kus patsienti hinnanud, ülevaadanud, uurinud perearst - pereõde saab vajadusel panna patsiendile järgmise spetsialisti või spetsialistide aja. Olukorda hinnates
saab aega paigutada kaugemaks või lähemaks või saata erandkorras punasel joonel patsiendi edasi KOHE. Eelnevalt, otsustamiseks, peab muidugi olema igal õel, eriõel, arstil võimalus kolleegiga konsulteerida või e-konsulteerida :), et leida parim võimalik lahendus PATSIENDILE.
Järgime spetsialist võtab lahti digiinfo ja näeb, et viimasest kohtumisest on andmetes küsimus suure küsimärgiga, mis on suunatud just sellele spetsialistile.
Samuti peaks toimuma uuringutega. Ehk saatekirja pole, vaid on aeg. See, kelle juurde pt liigub vaatab digiinfost mida vaja teha. Siit on veel üks arenguvõimalus - vahel uuringut tegev spetsialist peab saama ise otsustada milline uuing on parim. Kui saadetakse uuringule, siis peab olema selge MILLIST probleemi me lahendame - kas kinnitame hüpoteesi või otsime põhjuseid. Ühel puhul teab arst ilmselt täpselt milline uuring hüpoteesi kinnitab, kuid teisel puhul võib seda paremini teada uuringut tegev spetsialist.
Miks peame helistama arstile ja asju üle küsima, kui võiksime patsiendina näha oma andmeid niisamuti ajaliselt muutumas kui seda näeb arst eriarstisüsteemis konkreetses asutuses? Miks ei tule tervishoiutöötaja töölauale märkust, kui mõne pt seisund on halvenenud - kutsutud kiirabi või satutud EMOsse või ka eriarstiabis märkus kui mõni patsient tuleb kiiremas korras tagasi kutsuda, kuna analüüsides on olulised nihked?
Paneme e-riigina e-võimalused enda jaoks tööle. Teeme ära!
Lisa kommentaar