Poole aastat vol 2
–
Poole aasta möödumist siirdamisest tähistab haiglakülastus ehk siis korralised uuringud. Kaks päeva haiglas või õigemini ravikatkestusega päev + teine päev haiglas. Kõikvõimalikud kopsutestid - puhumised, body box, tonn verd analüüsiks, kompuuter, 6 minuti kõnnitest ning kopsubiopsiad. Kõik muu on suht köki-möki, vaid narkoosis biopsiate võtmine on stressav.
Minu keha reageerib haiglasse mineku mõttele juba iseenesest stressiga. Kuidas tean? Kui muidu madala RR inimesel on haiglas rõhk 140/80le ja rohkem, sellest tean. Päris armas on osakonda saabudes näha kõigil naeratust näol, mis stressi leevendab.
Miks on stressav narkoosis kopsubiopsiate võtmine? Iga kord näiteks küsimus, et miks mind maskiga uuringutele tuuakse? Naljakas on voodiga mööda haiglat sõita kui muidu seal ringi jooksen. Peale narkoosi suudan tavaliselt vererõhu ära kaotada. Õnneks aitavad siinkohal mõned tilkinfusioonid ja kohvi. Kui narkoosis võetakse kopsubiopsiaid, siis peab pärast kontrollima, et ega pole võimalikke tüsistusi tekkinud a la õhkrinda, veritsust jms. Kui vererõhk laes, siis võib seda lihtsamalt juhtuda. Samas kui vererõhk kipub ikka nii madalaks, et ei kannata voodiservalgi istuda, see võib see tähendada "luksust" kontrollröntgeni tegemiseks palativoodis pikutades. Ehk et määramatus, ootamatuste võimalus, on see mis stressi tekitab. Keha mäletab veel liiga hästi ka traumat, seega läheb pingesse. Kaela, õla, selja, hüppeliigese valu jms annavad pärast endast märku.
Mul on siiralt hea meel, et moodi on läinud filtriga, pestavad ehk korduvkasutatavad riidemaskid. Nii teiste siirikute kui ka tervishoiutöötajate seas. Tõsi, kõik ei julge neid kõikjal kanda. Minu jaoks on see tavaline käekoti aksessuaar. Kui keegi keset koosolekut ka avastab, et tal tuleb nohu, siis panen lihtsalt maski ette. Õnneks on selle aasta gripihooaeg varsti lõppemas ning saab maski sügiseni sahtlisse panna. Aga moetrendi algus on tehtud ja loodan järgmisel gripihooajal veel rohkem erinevaid maske silmata.
Nagu mul veel vähe asju teha oleks, siis alustasin kogemusnõustaja koolituse läbimisega. Kopsusiirdamisnimekirjas olijatel on ju vaja sellist inimest, kellega oma hirme, mõtteid, kogemusi, küsimusi jms jagada. Loodan, et teooria läbimise järel tekib neid, kes tahavad mulle praktikat pakkuda. Oma lugu päriselt läbi töötades olen saanud palju tuge ja tarkust, mis teoorias oli mul küll olemas aga "sunnitud läbitöötamise" olukorras hoopis paremini hoomatav ja praktikasse rakendatav.
IOn üliarmas kui inimesed, kellega sageli kohtun küsivad kuidas mul päriselt läheb või annavad teada, et hoiavad pöialt. Nii on mul apteegi jagu apteekreid, kes kaasa elavad. Poemüüjaid, kes enam maski ei karda ning kõike head soovivad. Sõpru ja tuttavaid, kes pole mind küll veel näinud-katsunud aga küsivad-uurivad kui ma pole neile ammu kirjutanud. Uskumatult palju inimesi elab kaasa. Siiralt öeldud lause a la "ma pole siiani selliselt inimest päriselt näinud...", ja uudishimu on teretulnud. Me kõik saame targemaks kui infot jagame.
Minu missioon siin elus on kindlasti muuta info kättesaadavamaks ja inimeste meeled suuremaks, avardada maailmapilti nii tervishoiutöötajatel neid koolitades ja seadusloomet arendades kui ka patsientide eest võideldes.
ps. Hoian end ikka tagasi ka kui tahan väga midagi teha, kui seda tegelikult peaksid-saaksid teised :)
pps. ja muidugi on stressav kõiki neid uuringute tulemusi oodata... sellest vol 3, kui tulemused käes
Miks on stressav narkoosis kopsubiopsiate võtmine? Iga kord näiteks küsimus, et miks mind maskiga uuringutele tuuakse? Naljakas on voodiga mööda haiglat sõita kui muidu seal ringi jooksen. Peale narkoosi suudan tavaliselt vererõhu ära kaotada. Õnneks aitavad siinkohal mõned tilkinfusioonid ja kohvi. Kui narkoosis võetakse kopsubiopsiaid, siis peab pärast kontrollima, et ega pole võimalikke tüsistusi tekkinud a la õhkrinda, veritsust jms. Kui vererõhk laes, siis võib seda lihtsamalt juhtuda. Samas kui vererõhk kipub ikka nii madalaks, et ei kannata voodiservalgi istuda, see võib see tähendada "luksust" kontrollröntgeni tegemiseks palativoodis pikutades. Ehk et määramatus, ootamatuste võimalus, on see mis stressi tekitab. Keha mäletab veel liiga hästi ka traumat, seega läheb pingesse. Kaela, õla, selja, hüppeliigese valu jms annavad pärast endast märku.
Mul on siiralt hea meel, et moodi on läinud filtriga, pestavad ehk korduvkasutatavad riidemaskid. Nii teiste siirikute kui ka tervishoiutöötajate seas. Tõsi, kõik ei julge neid kõikjal kanda. Minu jaoks on see tavaline käekoti aksessuaar. Kui keegi keset koosolekut ka avastab, et tal tuleb nohu, siis panen lihtsalt maski ette. Õnneks on selle aasta gripihooaeg varsti lõppemas ning saab maski sügiseni sahtlisse panna. Aga moetrendi algus on tehtud ja loodan järgmisel gripihooajal veel rohkem erinevaid maske silmata.
Nagu mul veel vähe asju teha oleks, siis alustasin kogemusnõustaja koolituse läbimisega. Kopsusiirdamisnimekirjas olijatel on ju vaja sellist inimest, kellega oma hirme, mõtteid, kogemusi, küsimusi jms jagada. Loodan, et teooria läbimise järel tekib neid, kes tahavad mulle praktikat pakkuda. Oma lugu päriselt läbi töötades olen saanud palju tuge ja tarkust, mis teoorias oli mul küll olemas aga "sunnitud läbitöötamise" olukorras hoopis paremini hoomatav ja praktikasse rakendatav.
IOn üliarmas kui inimesed, kellega sageli kohtun küsivad kuidas mul päriselt läheb või annavad teada, et hoiavad pöialt. Nii on mul apteegi jagu apteekreid, kes kaasa elavad. Poemüüjaid, kes enam maski ei karda ning kõike head soovivad. Sõpru ja tuttavaid, kes pole mind küll veel näinud-katsunud aga küsivad-uurivad kui ma pole neile ammu kirjutanud. Uskumatult palju inimesi elab kaasa. Siiralt öeldud lause a la "ma pole siiani selliselt inimest päriselt näinud...", ja uudishimu on teretulnud. Me kõik saame targemaks kui infot jagame.
Minu missioon siin elus on kindlasti muuta info kättesaadavamaks ja inimeste meeled suuremaks, avardada maailmapilti nii tervishoiutöötajatel neid koolitades ja seadusloomet arendades kui ka patsientide eest võideldes.
ps. Hoian end ikka tagasi ka kui tahan väga midagi teha, kui seda tegelikult peaksid-saaksid teised :)
pps. ja muidugi on stressav kõiki neid uuringute tulemusi oodata... sellest vol 3, kui tulemused käes
Lisa kommentaar