Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Ma olen vahel hirmus pragmaatiline...

Kui ma loen artikli pealkirja a la elu Eesti vanglates on kohati ebainimlik siis mõtlen... hm, kohati on see ebainimlik hoopiski väljaspool vanglat - näiteks mõnedes kodudes või mõnes hooldekoduski. Alati kui ma loen kodutute loomade aitamisest, siis mõtlen et enne peaks aitama lapsi.
Tõesti raske uskuda, et ma loomi ei vihka, eks?  Ma kuidagi ei arva, et üht inimest peaks eelistama teisele AGA mulle tundub, et enne kui iga Eesti laps tunneb end turvaliselt või eakas saab inimväärselt elada ka vanana, üksinda ja/või haigena, enne nende küsimuste lahendamist võiks paljud teised jätta lihtsalt kõrvale. 

Sama kehtib ka iseenda suhtes 100%. Olen üldiselt alati leidnud tasakaalu laste ja mehe või kodu ja töö vahel. See on minu jaoks olnud lihtne valik. Raske on vaid siis, kui ma valin enda ja laste (nagu emadel ikka) või enda ja  lähedaste soovide vahel. Alles nüüd läbi katsumuste, millest olen läbi tulnud tänu lähedastele, suudan ma ka neile lõpuks öelda, et ma valin esimesena iseenda! Päriselt. Tegemist pole üldsegi elu-oluliste asjadega, vaid just pisiasjadega, mille osas loobumine ei tundu üksikuna võttes üldse suur asi.

Tervikuna aga tekib paljudest väikestest loobumistest kokku emotsiaalne jama :) Kui loobud lapse kasuks oma hobiga tegelemisest, kui loobud trennist et perega aega veeta, kui loobud lihtsalt puhkamisest, sest teised tahaksid parem sinuga koos välja minna  või teed süüa seda mida teised tahavad jne.

Tegelikult ära loobu oma soovidest. Kompromiss on pea alati võimalik. Õnnelikuks teevad sind need asjad mis sind õnnelikuks teevad. Ise õnnelik olemiseks ei piisa ainult sellest, et inimesed sinu ümber on rahul. Ka sina pead olema rahul. Sinu karikas peab samuti olema täis. Pilgeni, siis saad sellest teisigi joota.

Ja veel üks "pisiasi". Lõpetage PÄRISELT see lõputu muretsemine. See nagu täiega ei aita kohe üldse. Pole ma näinud või kuulnud ühtki inimest, kes oleks seepärast halanud, et ta elus liiga vähe on saanud muretseda. Ühe teise inimese Soovitus a la kui sa kuidagi ei suuda muretsemist jätta, siis planeeri selleks tund iga päev. Kui muretsemise hoog peale tuleb, siis vaata kella ja ütle endale et praegu pole õige aeg. Kui õige tund tuleb, siis muretse kohe südamest ja kõikide asjade pärast - eriti näiteks oma tuleviku ning tolmurullide pärast. Need mõlemad on ju kõige olulisemad. Kui Sa ei muretseks, siis ei oleks ei tulevikku ega tolmurulle AGA õnneks sa muretsed ja seega on mõlemad olemas.

Mõnusat töönädalat sullegi!
Eelmine
Kuidas mõelda positiivselt 
Järgmine
Kes armastab apteegireformi ?

Lisa kommentaar

Email again:

Kommentaarid: 2

KunWOMPTIiUFw fGsHIBzymWN Jan 16, 2020
GircHmlyds yWBxtjlnA Jan 16, 2020