97. aastapäev
–
Vabariigi Aastapäeva eel muutun alati kuidagi mõtlikuks. Kindlasti on siin oma roll ka sellel, et Tartu linnapea ning Tartu Maavanema aastapäeva tähistamise kutsed ripuvad külmkapil.
Olen Tartu Vanemuise kontserdisaalis kuulanud mitme peaministri kõnet. Seekord siis ootan, mis on Taavi Rõivasel öelda. See konkreetne kõne ütleb alati väga palju - nii kõneleja kohta, kui ka selle kohta kuidas Eestis asjad tunduvad olevat. Vähemalt minu arvates. Taavi Rõivase osas ei oskagi seisukohta võtta. Puutusin temaga kokku palju kordi sotsiaalministrina, jättis asjaliku ning sümpaatse mulje, inimese mulje kes püüdis probleemi olemusest aru saada. Peaministri ametikohal tundub mulle siiski, et elukogemusest jääb puudu.
Maavanema vastuvõtt toimub 24. veebruari hommikul ja on alati olnud südamlik, vahetu, siiras. Inimesi on suhteliselt vähe ja soovi korral on tõesti võimalik üksteisega suhelda. Soovitakse siiralt head aastapäeva ning hommikul on ülipidulik maik.
Ikka ja jälle jõuan ma aga küsimuseni, miks ei võiks Tartu linnapea ja maavanem teha ühise vastuvõtu? Miks ei võiks see olla üks suur maakondlik üritus, kus kõik end ühise perena tunnevad? Asjad hakkavad liikuma väikestest asjadest. Miks maavanema juures tunnen ma end rohkem oodatuna kui linnapea vastuvõtul, kuigi sinna olen kutsutud koos abikaasaga?
Tegelikult ei ole täna see kõik oluline. Oluline on see, et on meie Vabariigi Aastapäev. Oluline on, et just sel päeval tunneksime me kõik, et oleme üks pere. Vaadake silma oma lastele ja lähedastele ja rääkige sellest kui hea on meil vabas Eestis elada. Ärge unustage seda helget tunnet kohe järgmisel päeval. Vaadake Presidendi vastuvõtul seekord inimeste silmadesse ja südamesse, mõelge homsele. Mõelge sellele, kuidas me üheskoos saame siin, meie oma Eestis elu paremaks teha. Aidata neid, kes aitamist vajavad. Märgata. Mõista. Kuulata ja aru saada oluliselt enam, kui tänaseni.
Head Vabariigi Aastapäeva!
Maavanema vastuvõtt toimub 24. veebruari hommikul ja on alati olnud südamlik, vahetu, siiras. Inimesi on suhteliselt vähe ja soovi korral on tõesti võimalik üksteisega suhelda. Soovitakse siiralt head aastapäeva ning hommikul on ülipidulik maik.
Ikka ja jälle jõuan ma aga küsimuseni, miks ei võiks Tartu linnapea ja maavanem teha ühise vastuvõtu? Miks ei võiks see olla üks suur maakondlik üritus, kus kõik end ühise perena tunnevad? Asjad hakkavad liikuma väikestest asjadest. Miks maavanema juures tunnen ma end rohkem oodatuna kui linnapea vastuvõtul, kuigi sinna olen kutsutud koos abikaasaga?
Tegelikult ei ole täna see kõik oluline. Oluline on see, et on meie Vabariigi Aastapäev. Oluline on, et just sel päeval tunneksime me kõik, et oleme üks pere. Vaadake silma oma lastele ja lähedastele ja rääkige sellest kui hea on meil vabas Eestis elada. Ärge unustage seda helget tunnet kohe järgmisel päeval. Vaadake Presidendi vastuvõtul seekord inimeste silmadesse ja südamesse, mõelge homsele. Mõelge sellele, kuidas me üheskoos saame siin, meie oma Eestis elu paremaks teha. Aidata neid, kes aitamist vajavad. Märgata. Mõista. Kuulata ja aru saada oluliselt enam, kui tänaseni.
Head Vabariigi Aastapäeva!
Lisa kommentaar